| Alaria alata | |
|---|---|
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Alamriik | Pärishulkraksed Eumetazoa |
| Ülemhõimkond | Platyzoa |
| Hõimkond | Lameussid Platyhelminthes |
| Klass | Kahepõlvsed (Trematoda) |
| Alamklass | Digenea |
| Selts | Strigeatida |
| Sugukond | Diplostomatidae |
| Perekond | Alaaria Alaria |
| Binaarne nimetus | |
| Alaria alata Goeze, 1792 | |
Alaria alata on valdavalt karnivooride soolestikus parasiteeriv alaarialiik, kes on maailmas laialt levinud.
Tal on kaks iminappa: suuiminapp kinnitumiseks ja kõhuiminapp toitumiseks. Alaria alata on hermafrodiit, kelle raiad asuvad keha tagumises ja emassuguelundid keha esiosas.
Euraasias on Alaria alata 2,5...6 mm pikkune ja 0,5...2 mm laiune.
Alaria alata areng on kolmeperemeheline: munadest areneb ligi kahe nädalaga miratsiid, mis siseneb vaheperemehesse ja areneb vaheperemees-organismis tsekaaristaadiumini. Tsekaarid sisenevad omakorda lisaperemeestesse ning arenevad nende abil mesotserkaarideks. Mesotserkaaridena nakatavad Alaria alata imiussid edasi säilitusperemees-organisme. Ka säilitusperemehed võivad olla nakkuse kandjad, nii võivad imevad kassipojad saada nakkuse piimanäärmete kaudu.
Alaria alata põhjustab säilitusperemeestel (muu hulgas hundid, rebased, koerad, kassid ja rästikutel) helmintoosi.
Alaria alata esmaavastajaks (1792) peetakse saksa zooloogi Johann August Ephraim Goezet.
