Amazon Web Services
Amazon Web Services (Amazoni Veebiteenused; AWS) on Amazoni tütarettevõte, mis pakub tellitavat pilveandmetöötluse platvormi ja API-t eraisikutele, ettevõtetele ja valitsustele, jooksva finantseerimise (pay-as-you-go) mudeli alusel. Kokkuvõttes pakuvad need pilvandmetöötluse veebiteenused primitiivset abstraktset tehnilist infrastruktuuri ja hajutatud andmetöötluse ehitusplokkide ja tööriistade komplekti. Üks nendest teenustest on Amazon Elastic Compute Cloud, mis võimaldab kasutajate käsutusse virtuaalse arvutite klastri, mis on kogu aeg interneti kaudu saadaval. AWS-i virtuaalarvutite versioon jäljendab enamikku päris arvuti atribuutidest, sealhulgas riistvara: keskprotsessorid (CPU) ja graafika protsessor (GPU), kohalik / muutmälu, kõvaketta/SSD salvestusruum, valiku operatsioonisüsteeme, võrkude loomine, ja eellaaditud rakendustarkvara nagu veebiserverid, andmebaasid ja kliendisuhete haldus (CRM).
 | |
| Emaettevõte | Amazon.com, Inc. |
|---|---|
| Koduleht | https://aws.amazon.com/ |
AWS-i tehnoloogiat rakendatakse serverifarmides kogu maailmas ja seda haldab Amazoni tütarettevõte. Tasud põhinevad kombinatsioonil kasutamisest (tuntud kui "jooksva finantseerimise" mudel), valitud riistvara / OS / tarkvara / võrgundusfunktsioonidel, nõutud saadavusel, turvalisusel ja teenusevalikutel. Tellijad saavad maksta ühe virtuaalse AWS-arvuti, pühendatud füüsilise arvuti või kummagi klastri eest. Liitumislepingu osana pakub Amazon[1] klientidele süsteemi turvamist. AWS tegutseb paljudest globaalsetest geograafilistest piirkondadest, nendest 7 Põhja-Ameerikas .[2]
2019. aastal koosnes AWS enam kui 165. teenusest, osad nendest on näiteks andmetöötlust, andmesalvestust, võrgustamist, andmebaase, analüütikat, rakendusteenuseid, juurutamist, haldust, mobiili-, arendajariistu ja asjade interneti tööriistu. Kõige populaarsemate hulka kuuluvad Amazon Elastic Compute Cloud (EC2) ja Amazon Simple Storage Service (Amazon S3). Enamik teenuseid ei ole lõpptarbijatele otseselt paljastatud, vaid pakuvad arendajate jaoks rakenduste funktsionaalsust API-de kaudu. Amazoni veebiteenuste pakkumistele pääseb ligi HTTP kaudu, kasutades REST-i arhitektuuristiili ja vanemate API-de jaoks SOAP- protokolli ning uuemate puhul ainult JSON-i .
Amazon turustab AWSi klientidele kui moodust suuremahulise arvutusvõimsuse saamiseks kiirema ja odavama alternatiivina reaalse füüsilise serverifarmi ehitamisele.[3] Kõiki teenuseid maksustatakse vastavalt kasutamisele, kuid iga teenus mõõdab kasutamist erineval viisil. Alates 2017. aastast omab AWS domineerivat 34% kogu pilvest (IaaS, PaaS), samas kui kolmel järgmisel konkurendil Microsoftil, Googleil ja IBMil on Synergy Groupi andmetel vastavalt 11%, 8%, 6%.[4][5]
Ajalugu
AWS-platvorm käivitati juulis 2002. Algfaasis koosnes platvorm ainult üksikutest erinevatest tööriistadest ja teenustest. 2003. aasta lõpus muudeti AWS-i kontseptsiooni, kui Chris Pinkham ja Benjamin Black esitasid uurimuse, milles kirjeldati visiooni Amazoni jaemüügitarvikute infrastruktuurist, mis oli täielikult standardiseeritud, täielikult automatiseeritud ja tugineks salvestusruumide jaoks laialdaselt veebiteenustele. Uurimistöö lõpu lähedal mainisid nad võimalust müüa teenusena juurdepääsu virtuaalserveritele, tehes ettepaneku, et ettevõte võiks teenida tulu uuest infrastruktuuri investeeringust.[6] 2004. aasta novembris käivitati esimene avalik AWS-teenus: Simple Queue Service (SQS).[7] Seejärel arendasid Pinkham ja juhtiv arendaja Christopher Brown välja teenuse Amazon EC2 koos meeskonnaga Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas.[8]
Kasv ja kasumlikkus
2010. aasta novembris teatati, et kõik Amazon.com jaemüügisaidid on üle viinud AWS-i.[9] Enne 2012. aastat peeti AWS-i Amazon.com-i osaks ja seetõttu ei määratletud selle tulusid Amazoni finantsaruannetes. Sel aastal hindasid tööstuse vaatlejad esimest korda AWS-i tulusid üle 1,5 miljardi dollari.[10]
AWS-i aastane tulu oli 2017. aastal 17,46 miljardit dollarit.[11] 2018. aasta lõpuks oli see arv kasvanud 25,65 miljardi dollarini.
Kliendibaas
- Amazon ütles 14. märtsil 2006 oma pressiteates:[12] "Alates selle loomisest on Amazoni veebiteenuste kasutamiseks registreerunud juba rohkem kui 150 000 arendajat."
- 2012. aasta novembris korraldas AWS oma esimese kliendiürituse Las Vegases .[13]
- 2013. aasta oktoobris selgus, et AWS sõlmis CIA-ga 600 miljoni dollari suuruse lepingu.[14]
- 2015. aasta re:Invent peaesinemise ajal avalikustas AWS, et neil on 190 riigis iga kuu enam kui miljon aktiivset klienti, sealhulgas ligi 2000 valitsusasutust, 5000 haridusasutust ja üle 17 500 mittetulundusühingu.
- 5. aprillil 2017 teatasid AWS ja DXC Technology (mis moodustati CSC ja HPE ettevõtlusteenuste äri ühinemisest) laiendatud liidust, et suurendada ettevõtte klientide jaoks AWS-i funktsioonide juurdepääsu olemasolevates andmekeskustes.[15]
Märkimisväärsete klientide hulka kuuluvad NASA,[16] Obama 2012. aasta presidendikampaania,[17] ja Netflix .[18]
2019. aastal teatati, et enam kui 80% Saksamaa noteeritud DAX-i ettevõtetest kasutab AWS-i.[19]
Kättesaadavus ja topoloogia
Alates 2019. aastast tegutseb AWS selgesõnaliselt 22 geograafilises piirkonnas: [2] 7 Põhja-Ameerikas, 1 Lõuna-Ameerikas, 5 EMEAs (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika), 1 Lähis-Idas ja 8 Aasias .