Astronoomiline ühik

Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest. Kõige sagedamini kasutatakse astronoomilist ühikut kauguste mõõtmiseks Päikesesüsteemis, aga ka hoomatava skaalana teiste planeedisüsteemide või mitmiktähtede mõõtmete esitamisel.

Rahvusvaheline Astronoomiaühing defineeris 1976. aastal astronoomilise ühiku kui kauguse Päikesest, millel häiritusteta orbiidil oleks väga väikese massiga osakese tiirlemisperiood 365,2568983 ööpäeva (Gaussi aasta). Sellest järeldub definitsioon 1 aü = 1,4959787066×10¹¹ m ehk 149 597 870,66 km (ligi 150 miljonit kilomeetrit).

Rahvusvahelise Astronoomiaühingu peaassambleel Pekingis 2012. aasta augustis võeti vastu astronoomilise ühiku uus definitsioon^[1][2]:

astronoomiline ühik on defineeritud kui täpselt 149 597 870 700 meetrit,

1 aü = 1,495978707×10¹¹ m.

Suuremate pikkuste mõõtmiseks kasutatakse astronoomias enamasti valgusaastat või parsekit. Viimane on samuti defineeritud astronoomilise ühiku baasil.