Austraalia aborigeenid

1861. aastal oli hinnanguliselt umbes 180 000 aborigeeni päritolu inimest, 1901. aastal oli neid tõenäoliselt alla 95 000. 20. sajandi viimastel aastakümnetel suurenes aborigeenide (sealhulgas segavereliste aborigeenide) hulk jõudsalt, 2001. aasta rahvaloendusel tunnistas end aborigeeniks 410 000 inimest (2% rahvastikust) ja 2006. aasta rahvaloendusel 517 000.

Aborigeenide keeli on üle 200. Tänapäeval kõneldavate keelte oskajaid on enamasti kuni mõnisada. Ainult umbes 45 000 aborigeeni võib teatud määral osata mingit aborigeeni keelt.

Aborigeenide esimesed kontaktid eurooplastega olid sõbralikud, kuid aborigeenide maa anastamisega algasid kokkupõrked. Aborigeenid tõrjuti maa viljatutesse sisepiirkondadesse või hävitati, sellele aitasid kaasa ka eurooplaste toodud haigused. Aborigeenide kallal vägivallatsemine kestis 20. sajandi keskpaigani ja varjatult ka hiljem. Selle näiteks oli, et aborigeenide naistelt võeti vägivaldselt ära segaverelised lapsed.

Viimastel aastakümnetel on Austraalia valitsus teinud pingutusi aborigeenide õiguste taastamiseks. Alustatud on mitut abiprogrammi ning maa tagastamist või kompenseerimist. Alates 20. ja 21. sajandi vahetusest on põhjust rääkida ka aborigeenide kultuuride ärkamisest.

Aborigeenide tavapärasest majandusest ja eluviisist on vähe säilinud, enamik aborigeene elab linnades, nad on ingliskeelsed ja on võtnud vähemalt osaliselt omaks kristluse.

Peamised elatusviisid olid küttimine ja korilus ning võimaluse korral kalastamine. Maa kasutamine oli kollektiivne.

Aborigeenide sotsiaalne struktuur oli keerukas. Hõimud jagunesid mingi paigaga seotud sugukondadeks, need omakorda kaheks-kolmeks perekonnaks. Peamine majanduslik kooslus oli koos rändlev sugukond. Vanadest inimestest peeti väga lugu. Siiski pole aborigeenide ühiskonna puhul õige rääkida gerontokraatiast, sest suurema austuse tagasid ikkagi eeskätt isikuomadused ja usuline positsioon.

Aborigeenide sugulasrühma kuulutati enamasti meesliini abil, kuid selle liikmed võisid olla ka kogukonna maadel initsieeritud või kogukonna tootemiga seotud inimesed.

Aborigeenide mütoloogia hõlmab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, peaaegu kõiki aspekte ja müütlisi olendeid. Teispoolsusega (vaimumaailmaga) kontakteerusid aborigeenid unenägude ja paljude rituaalide kaudu, meelemärkuseta olekus või muu teadvuse seisundites.

Usurituaalid olid ka peamiseks kunstivormiks, hõlmates müüte edasiandvaid laule, tantse ja rituaalseid esemeid. Muusikariistadest on üks tuntumaid didžeriduu. Liivamaalinguid ning koopa- ja kaljujoonistusi tehti ammu enne eurooplaste tulekut.

• Bennelong (umbes 1764–1813) – Eora hõimude vanem, kes oli aborigeenide kultuuri vahendaja esimestele Austraaliasse saabunud brittidele^[1]
• Yagan (umbes 1795–1833) – sõdalane, kes võitles Euroopa asunike vastu Austraalia läänerannikul tänapäeva Perthi lähedal^[2]
• Truganini (umbes 1812–1876) – tasmaanlasest naine, keda on peetud viimaseks puhtavereliseks Tasmaania põliselanikuks^[3]
• David Unaipon (1872–1967)
• Albert Namatjira (1902–1959).
• Mandawuy Yunupingu (1956–2013) – muusik, aborigeenide ansambli Yothu Yindi esilaulja
• Geoffrey Gurrumul Yunupingu (sündinud 1971) – muusik
• Cathy Freeman (sündinud 1973) – kergejõustiklane, olümpiavõitja (2000)
• Jessica Mauboy (sündinud 1989) – laulja

• Published online 2011 Sep 22. An Aboriginal Australian Genome Reveals Separate Human Dispersals into Asia
  • Science 07 Oct 2011:, An Aboriginal Australian Genome Reveals Separate Human Dispersals into Asia
  • Olev Remsu, Okeaania. James Cook ja Uku Masing, Go kirjastus, 2017.