California Ülikool Berkeleys
California Ülikool Berkeleys (inglise keeles University of California, Berkeley; UC Berkeley; Cal) on California Ülikoolide süsteemi kuuluv riiklik ülikool Ameerika Ühendriikides California osariigis Berkeleys.
| California Ülikool Berkeleys | |
|---|---|
University of California, Berkeley  | |
| Deviis | Fiat Lux (ld "Saagu valgus") |
| Asutatud | 23. märts 1868 |
| Tüüp | riiklik ülikool |
| Toetusfond | 4,045 miljardit dollarit (2015)[1] |
| Kantsler | Carol T. Christ |
| Üliõpilasi | 40 173 (29 310 bakalaureuseõppes, 10 863 magistri- ja doktoriõppes) |
| Asukoht | Berkeley, Ühendriigid |
| Värvid | Berkeley sinine California kuldne |
| Sportlik hüüdnimi | Cal |
Ülikool asutati 1868. aastal ning see on vanim California ülikoolide süsteemi kuuluvatest ülikoolidest. Ülikooli kaashalduses on ka kolm riiklikku laborit: Lawrence Berkeley, Lawrence Livermore'i ja Los Alamose labor.
Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja vilistlaste seas on 93 Nobeli auhinna laureaati, 13 Fieldsi medalisti ja 11 Pulitzeri auhinna laureaati. Koos Berkeley riikliku laboriga on selle ülikooli teadlased avastanud 16 keemilist elementi, sealhulgas plutooniumi, kaliforniumi, berkeeliumi ja einsteiniumi. Berkeleys asuva California ülikooli füüsik Robert Oppenheimer oli teise maailmasõja ajal Manhattani projekti teadusdirektor. Selle koordineerimiseks rajas ta Los Alamose riikliku labori. Projekti raames töötati välja esimesed tuumapommid. Ülikooli õppejõud Edward Teller töötas koos kolleeg Stanislaw Ulamiga välja vesinikupommi.
Lisaks väga tugevale akadeemilisele ja teaduslikule keskkonnale on California ülikool Berkeleys tuntud kui üks Ameerika Ühendriikide kontrakultuuri hälle. [2]
1977. aastal koostas Bill Joy ülikoolis Unixi versiooni, mida tuntakse BSD-na (Berkeley Software Distribution).
Ülikoolilinnak
Arhitektuur
Praegune ajalooline ülikoolilinnak oli rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tulemus, mis toimus kahes etapis: 1898. aastal Belgias Antwerpenis miljardär William Randolph Hearsti ema poolt ja 1899. aastal San Franciscos 11 finalistiga. Võitis prantslane Émile Bénard, kes samal ajal keeldus isiklikult ehitusjärelevalvet teostamast ja usaldas selle arhitektuuriprofessor John Galen Howardile. Ta projekteeris rohkem kui 12 hoonet, mis lõid ülikoolilinnaku näo enne selle laienemist 1950. ja 1960. aastatel.
Peamised hooned loodi uusklassitsistlikus stiilis: Hearst Greek Theatre, Hearst Memorial Mine Building, Doe Memorial Library, California Hall, Wheeler Hall, (vana) Le Conte Hall, Gilman Hall, Haviland Hall, Wellman Hall, Suther Gate ja 94 meetri kõrgune Suther Tower. Ülikoolilinnakus on ka teiste arhitektide töid, nagu Bernard Maybeck[3] (enim tuntud San Francisco kaunite kunstide palee poolest), tema õpilane Julia Morgan, Charles Willard Moore ja Joseph Esherick.
ID-kaardi süsteem
Ülikoolil on üks Cal 1 kaardi identifitseerimissüsteem. Kaart on üliõpilase isikutunnistus ja annab juurdepääsu raamatukogule ja ülikoolilinnaku avalikele kohtadele.[4] Kaarti saab kasutada ka ülikoolilinnaku söögikohtades, ülikooli raamatupoes ja spordikompleksis ostmiseks. Cal 1 Card on ka maksekaart, mida saab kasutada sularahaautomaatides ülikoolilinnakus ja väljaspool seda. Kaart väljastatakse tasuta. Kaardi kehtivusaja pikendamiseks tuleb tasuda 35 dollari suurune tasu.
Ülikooli raamatukogu
Berkeley ülikooli raamatukogu 11,5 miljoni köitega on suuruselt neljas (Harvardi Ülikooli, Illinoisi ülikooli Urbana-Champaigne's ja Yale'i Ülikooli raamatukogu järel) akadeemiline raamatukogu Ameerika Ühendriikides ning koosneb 32 alaraamatukogust. Märkimisväärsete kogude hulka kuuluvad C.V. Kerri Ida-Aasia raamatukogu, mis on suurim omalaadne läänemaailmas, ning Bancrofti haruldaste käsikirjade raamatukogu, mis on USA-s üks suuremaid ja kus säilitatakse muu hulgas Mark Twaini erakogu ning Homerose ja Euripidese teoste käsikirju[5].
Ühiskondlik aktivism
Pärast 2010. aastat on California Ülikooli Berkeley harus põhjustanud poleemikat positiivselt diskrimineerivate meetmete rakendamine üliõpilaste vastuvõtmisel ning poliitilised eelistused ülikooli tegevuses, mis põhinevad rassil või majandusliku ebavõrdsuse arvestamisel. Positiivsele diskrimineerimisele vaatamata iseloomustab Berkeley üliõpilaskonda kõrge akadeemiline tase.
Berkeley on tuntud üliõpilasaktivismi poolest. 1964. alanud akadeemilisel aastal alanud sõnavabadusliikumise raames protesteeriti ülikooli katsete vastu piirata ülikoolilinnakus poliitilist tegevust. 1960. aastatel levinud rahvusvaheliste üliõpilasprotestide laine kulmineerus Berkeleys 1969. aasta mais People's Parkis toimunud nn verise neljapäevaga.
