Ebolavirus
Ebolavirus (lühend EBOV) on viiruseperekond.
| Ebolavirus | |
|---|---|
 Ebolavirus elektronmikroskoobiga | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Viirused Virus |
| Selts | Mononegavirales |
| Sugukond | Filoviirused Filoviridae |
| Perekond | Ebolavirus |
Klassifikatsioon
Perekonda liigitatakse järgmised viiruseliigid[1]:
- Zaire Ebola viirus (ZEBOV; ka EBOV)
- Taï Forest ebolavirus (TAFV) – Tai metsa ebola viirus (varem Elevandiluuranniku ebola viirus)
- Sudan ebolavirus (SEBOV) – Sudaani ebola viirus
- Reston ebolavirus (REBOV) – Restoni ebola viirus
- Bundibugyo ebolavirus (BEBOV) – Bundibugyo ebola viirus.
Kirjeldus
Pikemalt artiklis RNA-viirused
- Miinusahelaline RNA-viirus – (-)ssRNA
- viirusel on 7 geeni
- virioon: 970 nm pikkune, kiudjas, diameeter 60–80 nm
- lipiidkestaga.
Nakkavus
Väljaspool organismi on viiruseliigid tavatemperatuuridel nakkusohtlikud mitmeid päevi, –70 °C on viiruseosakesed üsna stabiilsed.
Nakatumisvõime väheneb ultraviolettkiirguse ja gammakiirguse toimel.
Rakukultuurides on ebolaviirused võimelised nakatama mitmete imetajate rakke, kuid ei ole paljunemisvõimelised (katsete alusel) lindude, roomajate, kahepaiksete ja lülijalgsete rakkudes.[2]
Patoloogia
- Pikemalt artiklis Ebola viirushaigus
Perekonda liigitatud viirused (va Reston) võivad inimestel tekitada hemorraagilist viiruspalavikku.[3]
Bioloogilise relvana
Laboratooriumides töödeldavad Ebola viiruse tüved on klassifitseeritud bioloogiliste relvade 4. kategooriasse.
Hiirte katse viirusena
USA 4. kategooria turvalaboris läbi viidud katsed, mille käigus nakatati hiiri spetsiaalselt hiirte tarbeks muundatud Ebola viiruse tüvega, võivad indikeerida geenide osalust Ebola viirusnakkuse ja hiirekeha elundisüsteemide võimes viiruseosakeste liikumisele vastu panna – letaalse lõppega nakkuse korral on Ebola viiruse osakestel tendents (kalduvus, soodumus) aktiveerida geene, mis soodustavad veresoonte põletikku ja rakkude surma, tervenenud hiirtel aga oli geenikombinatsioon, uurijate arvates, soodne ja viiruseosakesed aktiveerisid geene, mis kontrollivad veresoonte reparatsiooni ja nakkuse levikule ebasoodsat toimet avaldavate immuunrakkude tootmist.[4]
Viited
Välislingid
- Heinz Feldmann, Hans-Dieter Klenk, Chapter 72 Filoviruses, Baron S, Galveston (TX): University of Texas Medical Branch at Galveston; 1996., Medical Microbiology. 4. väljaanne, veebiversioon (vaadatud 24.03.2014) (inglise keeles)
- Takeshi Noda, Hideki Ebihara, Yukiko Muramoto, Ken Fujii, Ayato Takada, Hiroshi Sagara, Jin Hyun Kim, Hiroshi Kida, Heinz Feldmann, Yoshihiro Kawaoka, Assembly and Budding of Ebolavirus, 29. september 2006, DOI: 10.1371/journal.ppat.0020099, veebiversioon (vaadatud 10.10.2014) (inglise keeles)
- Karen L. Hutchinson ja Pierre E. Rollin, Cytokine and Chemokine Expression in Humans Infected with Sudan Ebola Virus, J Infect Dis. (2007) 196 (Supplement 2): S357-S363., doi: 10.1086/520611, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014) (inglise keeles)
- Human Ebola Virus Species and Compositions and Methods Thereof, US 20120251502 A1, veebiversioon (vaadatud 13.10.2014) (inglise keeles)
- Gytis Dudas ja Andrew Rambaut, Phylogenetic Analysis of Guinea 2014 EBOV Ebolavirus Outbreak, 2. mai 2014: Version 1. PLoS Curr. 2014 May 2; 6: ecurrents.outbreaks.84eefe5ce43ec9dc0bf0670f7b8b417d., PMCID: PMC4024086, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014) (inglise keeles)
- ICTV Taxonomy History for Zaire Ebola virus