Eisenstadt

Linna nimi tähendab raudlinna ja registreeriti esmakordselt 1118. aastal kui Castrum ferrum, viidates raua kaevandamise ja rauakaubanduse ajaloole selles piirkonnas. Linna esimene kirjalik mainimine pärineb 1264. aastast kui "minor Mortin", mis vastab ungarikeelsele nimele Kismarton, mis meenutab püha Martinit, peakiriku kaitsepühakut.

Arheoloogilised leiud tõestavad, et Eisenstadti piirkond oli asustatud juba Hallstatti perioodil. Keldid ja roomlased saabusid mõnevõrra hiljem. Rändeperioodil asustasid piirkonda erinevad germaani hõimud ja hunnid. 800. aasta paiku, Karl Suure valitsemisajal, algas bajuvaaride piirkonda asumine. Territoorium sai Ungari kuningriigi osaks 11. sajandil.

Algsetele mullatöödele rajatud kindluse hävitasid Austria markkrahvi Leopold III vägede poolt. 1241. aastal hävitasid selle mongoli sissetungijad. 1373. aastal läks linn Kanizsai perekonna valdusse, kes ehitas linna ümbritsevad müürid ümber ja ehitas aastatel 1388–1392 praeguse lossi kohta kindluse. 1388. aastal andis keiser Sigismund Eisenstadtile turupidamise õiguse.

1440. aastast hoidis linna laenu tagatisena Austria ertshertsog Albrecht VI. 1451. aastal loovutas Mátyás I selle Ungari Püha krooni eest Saksa-Rooma keisrile Friedrich III-le. Mátyás I vallutas selle 1482. aastal jõuga tagasi, kuid Maximilian I omandas selle uuesti 1490. aastal. See jäi Habsburgide võimu alla kuni 1622. aastani; Osmanite riik vallutas aga Kismartoni lühikeseks ajaks 1529. aastal ja 1532. aastal, kui nad ründasid Viini linna (vaata Osmanite sõjad Euroopas). Linn hävis tules 1589. aastal.

1648. aastal läks see Esterházy perekonna võimu alla. Need Ungari vürstid muutsid oma ulatusliku ehitustegevuse tõttu jäädavalt linna ilmet, eriti nende Esterházy lossi osas. Sel perioodil vallutas 1683. aastal linna Imre Thököly armee ja 1704. aastal sai Habsburgidelt lüüa Sándor Károlyi mässuliste kurutsite armee. 1776. aastal hävis see taas tulekahjus.

Joseph Haydni määramisega vürsti õukonna kapellmeistriks (õukonnaorkestri juht, muusika loomine ja esitamine) algas suur kunstiperiood linna ajaloos. 1809. aastal Napoleoni sõdade ajal okupeerisid Eisenstadti Prantsuse väed; 1897. aastal ühendati see raudteevõrku.

Esimese maailmasõja lõpuni oli see Ungari kuningriigi Soproni maakonna Kismartoni ringkonna keskus. Ilma rahvaküsitluseta annekteeriti linn ja kogu Ungari Burgenlandi territoorium (peale Soproni linna ja 11 küla, kus korraldati referendumid) Saint-Germaini ja Trianoni rahulepingutega 1921. aastal Austriasse. 30. aprillist 1925 on Eisenstadt Burgenlandi liidumaa valitsuse asukoht ja seega liidumaa pealinn. Teise maailmasõja ajal pommitati Eisenstadti tugevalt. 2. aprillil 1945 vallutasid selle Viini pealetungi käigus 3. Ukraina rinde Nõukogude väed ja linn jäi Nõukogude okupatsiooni alla 1955. aastani. 1960. aastal sai Eisenstadt oma roomakatoliku piiskopkonna tooli.

Lossid ja paleed:

• Esterházy loss ja lossipark.
  • Oranžerii
• Gloriette, endine Esterházy jahimaja.

Sakraalehitised:

• Bergkirche, kus asub Joseph Haydni haud
• Püha Martini toomkirik, hilisgooti stiilis endine sõjaväekirik, sai alguse 1460. aastal
• Franziskanerkirche, ehitatud 1629. aastal, sisaldab Esterházy perekonna krüpti
• Juudi kvartal
  • Eisenstadti juudi kogukond (1732–1938, 1945–)
  • Erasünagoog Österreichisches Jüdisches Museum, varem Samson Wertheimeri maja
  • Eisenstadti juudi kalmistu

Muud hooned:

• Haydni mausoleum
• Eisenstadti raekoda
• Pulverturm ('püssirohutorn')

Muuseumid:

• Haydnmuseum Joseph Haydni, kes elas hoones aastatel 1766–1778, elu ja loomingu teemaline muuseum
• Landesmuseum (piirkondlik muuseum)
• Österreichisches Jüdisches Museum (Austria Juudi Muuseum)
• Diözesanmuseum (kohaliku roomakatoliku piiskopkonna muuseum)
• Feuerwehrmuseum (tuletõrjemuuseum)

Eisenstadtis toimub Haydni festival Haydnfestspiele.

• Bad Kissingen, Baieri, Saksamaa
• Colmar, Haut-Rhini departemang, Grand Est, Prantsusmaa
• Manassas, Ameerika Ühendriigid
• Lignano Sabbiadoro, Udine, Friuli-Venezia Giulia, Itaalia
• Sanuki, Jaapan
• Raleigh, Ameerika Ühendriigid
• Sopron, Ungari

• Moritz Benedikt (1835–1920) neuroloog
• Jesaja Berlin (1725–1799) rabi
• Stefan Billes (1909–2002) poliitik
• Friedrich Bridgetower (1782–1813) helilooja, tšellist, George Bridgetoweri vend
• Akiba Eger (1761–1837) rabi ja ortodoksse judaismi meister
• Pál I, Esterházy vürst (1635–1713)
• Pál Antal, Esterházy vürst (1711–1762) sõdur ja muusikapatroon
• Gyula Farkas (1894–1958) keeleteadlane
• Andrea Fraunschiel (1955–2019) linnapea
• Josef Hyrtl (1810–1894) anatoom
• Andreas Ivanschitz (*1983) jalgpallur
• Josef Kirchknopf (*1930), poliitik
• Johann Luif (*1959), sõjaväelane
• Maria Perschy (1938–2004) näitleja
• Rudolf Simek (*1954) germanist ja filoloog
• Martin Vukovich (*1944) diplomaat
• Joseph Franz Weigl (1740–1820) tšellist
• Joseph Weigl (1766–1846) helilooja ja dirigent
• Anton Pauschenwein (*1981) jalgpallur
• Thomas Mandl (*1979) jalgpallur
• Michael Mörz (*1980) jalgpallur
• Johann Dihanich (*1958) jalgpallur
• Samuel Löw Brill (1814–1897), rabi ja talmudiõpetlane
• Meir Eisenstadt (1670–1744) Siebengemeindeni rabi
• Joseph Haydn (1732–1809), muusik
• Esriel Hildesheimer (1820–1899), rabi
• Márkus Horovitz (1844–1915), rabi ja ajaloolane
• Johann Nepomuk Hummel (1778–1837), muusik
• Paul Iby (* 1935), reformistlik roomakatoliku piiskop
• Ádám Liszt (1776–1827), muusik, Franz Liszti isa
• Leopold Löw (1811–1875)
• Mordecai Mokiach (umbes 1650–1724), "pseudo"-messias
• Robert Musil (1880–1942), kirjanik
• Ignaz Pleyel (1757–1831), helilooja
• Emanuel Schreiber (1852–1932), rabi
• Fritz Spiegl (1926–2003) muusik, ajakirjanik
• Eisik Hirsch Weiss (1815–1905), talmudist ja kirjandusloolane
• Samson Wertheimer (1658–1724), rabi
• Aaron Wise (1844–1896), rabi

• Eisenstadti koduleht (saksa keeles)