Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine

Rumeenia oli hilisematest postkommunistlikest riikidest esimene, millel olid ametlikud suhted Euroopa Majandusühendusega. Ühe 1974. aastal sõlmitud lepinguga võeti Rumeenia ühenduse üldisse soodustuste süsteemi. Pärast 1989. aasta Rumeenia revolutsiooni oli iga Rumeenia valitsuse ja pea iga Rumeenia partei peamine eesmärk Euroopa Majandusühenduse ning selle järglase Euroopa Liidu liikmesus. Rumeenia allkirjastas Euroopa lepingu 1993. aastal^[2] ja esitas ametliku Euroopa Liidu liikmeks astumise taotluse 1995. aasta 22. juunil. Bulgaaria esitas oma ametliku taotluse sama aasta 14. detsembril. Rumeenia ja Bulgaaria olid seega pärast Ungarit ja Poolat vastavalt kolmas ja neljas taotluse esitanud postkommunistlik riik. Koos ametliku Euroopa Liidu liikmeks astumise taotlusega esitas Rumeenia ka Snagovi deklaratsiooni, mille allkirjastasid kõik 14 suuremat poliitilist parteid, väljendades oma täielikku toetust Euroopa Liidu liikmeks saamisele.^[3]

2000. aastatel korraldasid Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemist ette valmistades mitu reformi, sealhulgas oma demokraatlike süsteemide konsolideerimise, õigusriigi põhimõtete kehtestamise, inimõiguste austamise tunnustamise, isiklikule sõnavabadusele pühendumise ja toimiva turumajanduse kehtestamise. Euroopa Liiduga liitumine kui eesmärk mõjutas ka Rumeenia regionaalseid suhteid. Sel põhjusel kehtestasid Bulgaaria ja Rumeenia viisarežiimi mitmele riigile, sealhulgas Venemaale, Ukrainale, Valgevenele, Serbiale, Montenegrole, Türgile ja Moldovale.

EL-i liikmesriikide ning kandidaatriikide Bulgaaria ja Rumeenia vahel peetud integratsiooninõupidamiste raames toimus 22. juunil 2004. aastal assotsiatsioonikomitee kokkusaamine. See kinnitas liitumise ettevalmistamise üldist head arengut, osutades samas ka mõnele puudusele. Esile tõsteti vajadust lisareformide järele nii Bulgaaria kui ka Rumeenia kohtustruktuurides, täpsemalt kohtueelsetes etappides. Samuti peeti vajalikuks enamat pingutust poliitilise korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas inimkaubandusega võitlemisel. Komitee järeldused kajastusid 2004. aasta Bulgaariat ja Rumeeniat käsitlevas korralises aruandes.^[4]

Euroopa Ülemkogu 17. detsembri 2004. aasta kohtumisel kinnitati, et Bulgaaria ja Rumeeniaga peetud ühinemisläbirääkimised olid lõpetatud.^[5]

2007. aasta laienemisega sai kirillitsast ladina ja kreeka tähestiku järel kolmas ametlik tähestik Euroopa Liidus.^[6] Kirillitsa esineb nii euro rahatähtedel kui ka Bulgaaria euromüntide esiküljel. Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon nõudsid, et Bulgaaria muudaks valuuta ametlikuks nimeks varasema ЕВРО ("EVRO") asemel ЕУРО ("EURO"), väites, et valuuta nimel peaks kogu Euroopa Liidus olema standardne kirjapilt ja hääldus.^[7] Küsimus lahendati Euroopa Ülemkogu 2007. aasta tippkohtumisel Lissabonis otsustavalt Bulgaaria kasuks, võimaldades Bulgaarial kasutada kõigis ametlikes Euroopa Liidu dokumentides kirillitsas nimekuju евро.^[8][9]

 Pikemalt artiklis Euroopa Liidu ühinemisleping 2005

Ühinemise kuupäev, 1. jaanuar 2007 pandi paika 2003. aasta Thessaloníki tippkohtumisel ja kinnitati Brüsselis 18. juunil 2004. Bulgaaria, Rumeenia ja Euroopa Liidu 25 liikmesriiki allkirjastasid ühinemislepingu 25. aprillill 2005 Luxembourgis Neumünsteri kloostris. Ühinemislepingu viimane ratifitseerimisdokument anti Itaalia valitsusele hoiule 20. detsembril 2006, et tagada seeläbi ühinemislepingu jõustumine 1. jaanuaril 2007.

 Pikemalt artiklites Kodanike õiguste direktiiv ja Töötajate liikumisvabadus Euroopa Liidus

Mõned Euroopa Liidu liikmesriigid seadsid Bulgaaria ja Rumeenia kodanikele kohustuse hankida neis riikides töötamiseks luba. 2005. aasta ühinemisleping sisaldas üleminekuperioodi kohta punkti, mille järgi võis iga liikmesriik kehtestada 2 + 3 + 2 üleminekuperioodi. Piirangud kavatseti jätta kehtima kuni 2014. aasta 1. jaanuarini ehk seitsmeks aastaks pärast Bulgaaria ja Rumeenia liitumist Euroopa Liiduga.^[10]

Kuigi Bulgaaria ja Rumeenia said 1. jaanuaril 2007. aastal Euroopa Liidu liikmeteks, ei rakendunud neile sel kuupäeval kõik Euroopa Liidu koostöövaldkonnad. Nõutud tingimuste täitmisel avanesid nende jaoks hiljem ka Schengeni viisaruum ja euroala.

Kuigi mõlemad riigid võeti Euroopa Liitu vastu, püsisid tõsised mured korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse pärast. Seetõttu hakkas Euroopa Komisjon koostöö- ja kontrollimehhanismi abil kontrollima nii Rumeeniat kui ka Bulgaariat. Esialgu määrati kontrollimise perioodiks kolm aastat pärast liitumist, kuid hiljem pikendati seda määramata ajaks. Kuigi see mehhanism on korruptsiooniprobleemi esile tõstnud ja survestanud riike reformidega jätkama, ei ole korruptsioon Rumeeniast ja Bulgaariast kuhugi kadunud.^[11][12][13]

Nagu teised liikmesriigid said ka Bulgaaria ja Rumeenia ühe Euroopa Komisjoni voliniku koha. Bulgaaria määras volinikuks Meglena Kuneva, kes sai Barroso komisjonis tarbijakaitsevoliniku koha. Rumeenia nimetas volinikuks Leonard Orbani, kes sai mitmekeelsuse voliniku koha. Mõlemad esitatud kandidaadid kiitis Euroopa Parlament ka heaks.

Enne Euroopa Liiduga liitumist oli Bulgaarial ja Rumeenial Euroopa Parlamendis vastavalt 18 ja 35 vaatlejaliiget. Pärast liitumist said neist täieliku hääleõigusega saadikud seniks, kuni riikides olid nende kohtade täitmiseks valimised korraldatud. Need tuli korraldada enne aasta lõppu. Bulgaarias toimusid valimised 20. mail ja Rumeenias 25. novembril 2007.

• Euroopa Liidu ühinemisleping 2005
• Euroopa Liidu laienemine
• Euroopa Liidu tulevane laienemine
• Euroopa Liidu 1995. aasta laienemine
• Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine
• Euroopa Liidu 2013. aasta laienemine

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:2007 enlargement of the European Union seisuga 20.11.2019.