Euroopa Liidu tulevane laienemine
Euroopa Liidu tulevane laienemine hõlmab järgmistel aastakümnetel eeskätt Kagu-Euroopa riike, mis ei ole Euroopa Liidu (EL) 27 liikmesriigiga veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustatult integreerunud.
Lääne-Balkani riikide liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, vaesuse, naaberriikide vaheliste suhete, separatistlike liikumiste ning 1990. aastatel toimunud Jugoslaavia sõdade tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse alates 2027. aastast.[1]
Türgi Vabariigi liitumise võimalikkus on siiski seatud suure kahtluse alla.[2] Arvestades, et riik asub koos Ida-Traakia piirkonnaga ja suurima linna İstanbuliga (tegu on bikontinentaalse linnaga) küllaltki väheldaselt Euroopas. Samuti on takistavateks asjaoludeks president Recep Tayyip Erdoğani tagurlik administratsioon ning Süüria kodusõda koos rändekriisiga.[3]
Liikmeks astumine
EL-i liikmesriigiks saamine eeldab keerulisi menetlusi. Taotlejariik täidab liikmeks saamiseks vajalikud tingimused ning peab kandidaatriigina kõigis valdkondades hakkama rakendama EL-i määrusi ja eeskirju. Taotluse võib esitada iga riik, kes täidab liikmeks astumise tingimusi, mida teatakse kui Kopenhaageni kriteeriume.
EL-i liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse Euroopa Liidu Nõukogule, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Alles siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised.
Põhikriteeriumid
- vaba turumajandus
- stabiilne demokraatia
- õigusriigi põhimõtte järgimine
- Euroopa Liidu õigusaktide heakskiitmine
- Eurot puudutavate aktide heakskiitmine
Läbirääkimised
Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju EL-i eeskirju ja määrusi. Kandidaatriike toetatakse rahaliselt, halduslikult ja tehniliselt kõnealuse ühinemiseelse perioodi jooksul.
Agenda
Liikmesust ootavad Türgi ning Põhja-Makedoonia, Montenegro, Albaania ja Serbia. Lisaks on potentsiaalsed kandidaatriigid Bosnia ja Hertsegoviina kui ka Kosovo.[4]
Türgi
Türgi kandidatuur EL-iga ühinemiseks on olnud märkimisväärsete poleemikatega teema alates taotluse esitamisest 1987. aastal ja selle vastu võtmisest 1999. aastal. Türgil on olnud EL-iga ajalooliselt tihedad sidemed, omades assotsiatsioonilepingut alates 1964. aastast, olles samas alates 1995. aastast EL-iga tolliliidus. Alles pärast 17. detsembril 2004 Brüsselis toimunud tippkohtumist (Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise järel) teatas Euroopa Ülemkogu, et ühinemisläbirääkimised Türgiga avati ametlikult 3. oktoobril 2005.
Lääne-Balkan
Pikemalt artiklis Lääne-Balkan
Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik Lääne-Balkani riigid (väljaarvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega Kosovo), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine siiani olnud raskendatud.
Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud nii antiikkreeka, antiikrooma, bütsantsi, veneetsia kui ka osmanite kultuur ning õigeusu, katoliku ja islami usundid. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval neid välispoliitiliselt Venemaa Föderatsioon, püüdes tagada eelkõige Belgradi kui endise Jugoslaavia pealinna huve.
Montenegros ja Kosovos võeti vahetult pärast iseseisvumist 2006. ja 2008. aastal valuutana kasutusele euro.
Idapartnerlus
- Pikemalt artiklis Idapartnerlus
Euroopa Liit võttis 2009. aastal ametlikult suuna tihendada koostööd ning integreerida Armeeniat, Aserbaidžaani, Georgiat, Moldovat, Ukrainat ja Valgevenet. Euroopa Liidu laienemisest soovivad osa saada:
Ukraina
Ukrainal puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina. 2019. aasta uuringu järgi kiitnuks Euroopa Liiduga ühinemise referendumil heaks 68,1% ukraina rahvastikust.[5]
Takistavateks asjaoludeks on Krimmi okupeerimine Venemaa poolt ja sõda Donbassis.
Seoses 2022. aasta Venemaa sissetungiga Ukrainasse avaldas viimane sama aasta 28. veebruaril soovi saada erandkorras Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Euroopa Parlament toetas seda 1. märtsil peaaegu üksmeelselt.
Moldova
Moldova, mille riigikeel on rumeenia keel, ühinemist ei ole peetud veel prioriteetseks. Kuigi riigil on viisavabadus peaaegu kõikide liikmesriikidega, on siiski takistavateks asjaoludeks Transnistria ja Gagauusia küsimused, sõltudes suuresti Venemaa gaasist.[6]
Georgia
Georgial puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina, kuid 2011. aastal avaldas Georgia president Mihheil Saakašvili soovi, et riik saaks EL-i liikmeks. Seda seisukohta on mitmel korral selgesõnaliselt väljendatud, kuna sidemeid USA-ga, EL-iga ja NATO-ga on tugevnenud, püüdes eemalduda Venemaa Föderatsiooni mõjusfäärist.
Takistavateks asjaoludeks on Abhaasia ja Lõuna-Osseetia okupeerimine Venemaa poolt.
Kokkuvõte
| Riik | Olek | Liikmesriigiks astumise avaldus | Kandidaatriigi staatus | Läbirääkimiste algus | Sõelumise lõpp | Täidetud valdkondi | Vastuolud |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Albaania | läbirääkiv kandidaatriik | 2009 (28. aprill) | 2014 | 2020 | – | – | laiaulatuslik korruptsioon, organiseeritud kuritegevus, politiseeritud kohtusüsteem |
 Bosnia ja Hertsegoviina | taotlejariik | 2016 (15. veebruar) | 2022[7] | – | – | – | põhiseadus vajab märkimisväärselt parandusi, riigi tulevik suuremaid kokkuleppeid |
 Georgia | taotlejariik | 2022 (3. märts) | – | – | – | – | Venemaa okupatsioon Abhaasias ja Osseetias |
 Kosovo | potentsiaalne taotlejariik | – | – | – | – | – | riik toimib jätkuvalt EL-i abimissiooni najal, õigusriigi küsimus, tõsised poliitika- ja korruptsiooniprobleemid, riigi staatus on endiselt vaieldav |
 Moldova | taotlejariik | 2022 (3. märts) | – | – | – | – | Venemaa vägede viibimine Transnistrias |
 Montenegro | läbirääkiv kandidaatriik | 2008 (15. detsember) | 2010 | 2012 | 2013 | 3/33 33st | finants- ja eelarvesätete vastavusse viimine acquis'iga on alles algusjärgus |
 Põhja-Makedoonia | läbirääkiv kandidaatriik | 2004 (22. märts) | 2005 | 2020 | – | – | vaidlused Bulgaariaga, mure demokraatia ja õigusriigi pärast |
 Serbia | läbirääkiv kandidaatriik | 2009 (22. detsember) | 2012 | 2014 | 2015 | 2/18 34st | väike edasiminek võtluses korruptsiooniga, jätkuvad vaidlused Kosovo tunnustamise nimel |
 Türgi | läbirääkimised külmutatud | 1987 (14. aprill) | 1999 | 2005 | 2006 | 1/16 33st | vaidlused Küprosega, inimõiguste rikkumised, riigi poliitika võib rikkuda Kopenhaageni kriteeriumeid, liidu läbirääkimised Türgiga on külmutatud |
 Ukraina | taotlejariik | 2022 (28. veebruar) | – | – | – | – | sõda Venemaa ja Valgevenega, Krimmi okupatsioon |
Ajalugu
- Pikemalt artiklis Euroopa Liidu laienemine
Euroopa Nõukogu on pühendunud laienemisele, mis on endiselt üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kooskõlas Euroopa Ülemkogu poolt 14.–15. detsembril 2006 heaks kiidetud uuendatud laienemiskonsensusega ja pärast seda vastu võetud nõukogu järeldustega. Tegu on endiselt, hoolimata senisest laienemisest, strateegilise investeeringuga rahusse, demokraatiasse, jõukusse, julgeolekusse ja stabiilsusse Euroopas.
Balkani maadest on seni liitunud Sloveenia (Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisega), Bulgaaria ja Rumeenia (Euroopa Liidu 2007. aasta laienemisega) ning Horvaatia (Euroopa Liidu 2013. aasta laienemisega).
Peatatud taotlusega riigid
Šveits, Norra ja Island on taotlejariikideks esitatud, kuid nende liitumisprotseduur on peatatud.
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- James Ker-Lindsay, Ioannis Armakolas, Rosa Balfour ja Corina Stratulat. "The National Politics of EU Enlargement in the Western Balkans" – Routledge, 26. november 2019. ISBN 9780367432690.