Hanemalts
Hanemalts (Chenopodium L.) on nelgilaadsete seltsi rebasheinaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
| Hanemalts | |
|---|---|
 Ere hanemalts Chenopodium capitatum | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Taimed Plantae |
| Hõimkond | Õistaimed Angiospermae |
| Klass | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts | Nelgilaadsed Caryophyllales |
| Sugukond | Rebasheinalised Amaranthaceae |
| Perekond | Hanemalts Chenopodium ' |
Varem arvati hanemalts maltsaliste seltsi, aga viimaste uuringute andmetel tuleb kõik maltsalised rebasheinaliste sugukonda arvata. Vahel käsitletakse maltsalisi rebasheinaliste sugukonna alamsugukonnana. Hanemaltsa lähedane perekond on Dysphania ja mõned selle perekonna liikmed, näiteks ussikeel, arvati varem hanemaltsa perekonda.
Hanemaltsa perekonda kuulub umbes 150 liiki. Nende hulgas on nii ühe- kui ka mitmeaastasi taimi. Perekond on levinud peaaegu kõikjal maailmas.
Hanemaltsa perekonda kuulub mitu söödavate lehtedega taime. Neid kasutatakse salatina nagu hanemaltsadele suhteliselt lähedast spinatit. Selliste taimede hulka kuuluvad valge, tervelehine, ere, tšiili ja vits-hanemalts ning Chenopodium pallidicaule. Juba 6000 aastat vanadest asulakohtadest on leitud valge-hanemaltsa (Ertebølle kultuur Taanis ja Skånes) ning C. berlandieni (Põhja-Ameerikas) toiduks kasutamise jälgi. Eestiski on näljahädade ajal ikka maltsa söödud.
Tänapäeval suureneb maailmas huvi hanemaltsaseemnete vastu, mis kuuluvad gluteenivaba dieedi koosseisu. Tšiili hanemaltsa seemnetest saadav kinoaõli on sarnaste, kuid pisut paremate omadustega kui maisiõli. Hanemaltsaõli toodetakse ussikeele seemnetest, mida enam ei arvata hanemaltsa perekonda. Väikeste kõvade hanemaltsaseemnete abil toodeti vanasti šagräännahka. Valge hanemalts on molekulaarbioloogias klorofüllaasi tundmaõppimise üks etalonorganisme.
Hanemaltsa, eriti valge hanemaltsa õietolm on laialt levinud allergeen ja heinapalaviku sagedane põhjus. Mitme hanemaltsaliigi seemned on idanemisvõimelised mitu aastat ning see teeb nad umbrohtudeks ja invasiivseteks liikideks.
Mitu hanemaltsaliiki moodustavad suuri tihnikuid, mis pakuvad väiksematele loomadele varjupaika. Paljud liblikate, näiteks öölaste, röövikud toituvad hanemaltsadel ja need liblikad munevad maltsalehtede alakülgedele või maltsavartele. Paljud linnud, näiteks talvike, söövad meeleldi hanemaltsaseemneid.
Eesti liigid
- valge hanemalts (Chenopodium album)
- punane hanemalts (Chenopodium rubrum)
- ürt-hanemalts (Chenopodium ambrosioides)
- tervelehine hanemalts (Chenopodium bonus-henricus)
- kobar-hanemalts (Chenopodium botrys)
- ere hanemalts ehk peajas hanemalts (Chenopodium capitatum)
- vits-hanemalts (Chenopodium foliosum)
- vesihaljas hanemalts (Chenopodium glaucum)
- värd-hanemalts (Chenopodium hybridum)
- müür-hanemalts (Chenopodium murale)
- paljuseemneline hanemalts (Chenopodium polyspermum)
Teisi liike
- vahtralehine hanemalts (Chenopodium acerifolium)
- terav hanemalts ehk teravatipuline hanemalts (Chenopodium acuminatum)
- oga-hanemalts (Chenopodium aristatum)
- turdlehine hanemalts (Chenopodium chenopodioides)
- viigilehine hanemalts (Chenopodium ficifolium)
- põõsasjas hanemalts (Chenopodium frutescens)
- lodjap-hanemalts (Chenopodium opulifolium)
- võõr-hanemalts (Chenopodium pratericola)
- tšiili hanemalts ehk kinoa (Chenopodium quinoa)
- lõhnav hanemalts (Chenopodium schraderianum)
- püstine hanemalts (Chenopodium strictum)
- roheline hanemalts (Chenopodium suecicum)
- linn-hanemalts (Chenopodium urbicum)
- vacheli hanemalts (Chenopodium vachelii)
- haisev hanemalts (Chenopodium vulvaria)