Jaaguar

Jaaguari kere on 150–180 cm pikk, jässakas saba on 40–70 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70–110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad.

Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade laikudega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi (must panter). Vihmametsades (selvas) elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui ljaanos, kampos ja soostikes elavad isendid.

Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Kuni 2017. aastani jagati liik populatsioonide järgi alamliikideks, kuid nüüd käsitletakse jaaguarit monotüüpse liigina.^[1]

Jaaguari levila on tänapäeval oluliselt vähenenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus väheneb jätkuvalt.

Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi.

Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4–5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90–170 päeva.

Jaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal.Nad jooksevad 60 km/h, mis tähendab, et nad on veidi aeglasemad kui teised suured kassid (nt gepard või lõvi).

Suurkiskjana on tal peale inimese vähe vaenlasi. Jaaguari võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab.

Jaaguar elab looduses keskmiselt 10–12-aastaseks, vangistuses kuni 22-aastaseks.

Jaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule kui ka veega ning ta võib olla nii purustava kui ka viljastava mõjuga.