Kahhovka hüdroelektrijaam
Kahhovka hüdroelektrijaam (ukraina keeles Каховська Гідроелектростанція) oli hüdroelektrijaam Ukrainas Nova Kahhovkas. Elektrijaama omanik on Ukraina riigiettevõte Ukrhidroenergo.
| Kahhovka hüdroelektrijaam | |
|---|---|
 Vaade Kahhovka hüdroelektrijaama paisule | |
| Riik | Ukraina |
| Asukoht | Nova Kahhovkast 5 km kaugusel |
| Koordinaadid | , 33° 22′ 18″ E |
Kirjeldus
Elektrijaama pais asub Nova Kahhovkas Dnepri jõel. See hoiab kinni umbes 18 miljonit kuupmeetrit vett (ligikaudu sama mahuga on Suur Soolajärv[1]). Nova Kahhovka on sadamalinn, mis asub veehoidla lõunakaldal. 30 meetri kõrguse ja 3,2 km pikkuse[1] paisu esmased eesmärgid on hüdroelektrienergia tootmine, niisutamine ja navigatsioon. See on kuues ja viimane pais Dnepri veehoidla kaskaadis. Süvaveekanal võimaldab laevandust jõest üles ja alla. Rajatise juurde kuulub ka talveaed. Dnepri jõge ületab paisul maantee P47 ja raudtee.[2]
Paisul asuvad sellega seotud lüüs ja elektrijaam, mille installeeritud võimsus on 357 MW. Kahhovka veehoidlast pärit vesi jahutab 5,7 GW võimsusega Zaporižžja tuumaelektrijaama ning vett suunatakse ka Põhja-Krimmi kanali ja Dnepri-Krõvõri kanali kaudu, et niisutada suuri piirkondi Lõuna-Ukrainas ja Põhja-Krimmis. Paisu ehitamist alustati septembris 1950. Esimese turbiini montaaž viidi lõpule 1955. aasta 18. oktoobril. Tööstuslikku ekspluatatsiooni võeti jaam 1959. aasta 19. oktoobril.[3]
Dnepri läänekallas paisust allavoolu on palju kõrgem kui idakallas, seega võimalik üleujutus tabaks kõige valusamalt just Vene-Ukraina sõja käigus Venemaa kontrolli alla jäänud territooriumi. Veehoidlast läheb kanal Krimmi suunas, seega jääks pärast paisu lõhkumist Krimm veeta. Veehoidla veest sõltub ka Zaporižžja tuumajaama jahutus ning paisu lõhkumise järel ei saaks tuumajaam enam normaalselt toimida.[4]
Venemaa invasioon Ukrainasse
24. veebruaril 2022 vallutasid elektrijaama Venemaa väed 2022. aasta sissetungi ajal Ukrainasse. Ukraina nädalaid kestnud suurtükiväerünnakute ajal augustis ja septembris teatasid Ukraina ning Venemaa ametnikud, et paisust ülesõidu võimalus transpordile on halvenenud, kuid pais ise on säilitanud konstruktsiooni terviklikkuse.[5]
11. novembril toimus paisul suur plahvatus ning tee- ja raudteelõigud hävisid, kuid pais ise jäi enamasti kahjustamata.[6]
2022. aasta novembri alguses avati paisu ülevoolud ja Kahhovka veehoidla langes viimase kolme aastakümne madalaimale tasemele, seades ohtu niisutus- ja joogiveevarud ning Zaporižžja tuumaelektrijaama jahutussüsteemid. Ajavahemikus 1. detsember 2022 kuni 6. veebruar 2023 langes veetase 2 meetrit.[7]
2023. aasta mais saavutas veetase registreeritud kõrgeima taseme ja vesi hakkas üle paisu voolama. Veetõus oli tingitud ilmselt sellest, et Venemaa hoidis liiga palju paisuavasid suletuna.[8]
2023. aasta juuni alguses purunes suur osa hüdroelektrijaama paisust, mille tõttu jäi üleujutuse alla kümneid asulaid.[1][9][10][11] NORSAR-i andmetel toimus paisul plahvatus.[12]
Viited
Välislingid
- Kahhovka hüdroelektrijaama tammi purunemise tõttu ähvardab vee alla jäämine kümneid asulaid. delfi.ee, 6. juuni 2023.
- Rainer Saks: Venemaa proovib kutsuda tammi õhkulaskmisega esile rahvusvahelise tuumakriisi. Eesti Päevaleht, 6. juuni 2023.
- Tara Subramaniam, Jessie Yeung, Sana Noor Haq, Sebastian Shukla, Schams Elwazer, Caolán Magee, Aditi Sangal and Adrienne Vogt. Live Updates | Major dam collapse triggers evacuations as Russia's war in Ukraine rages on. CNN, 6. juuni 2023