Kanepbanaan
Kanepbanaan ehk kiubanaan (ka manillakanep; ladinakeelne teaduslik nimetus Musa textilis) on taimeliik banaani perekonnast. Ta meenutab pärisbanaani, kuid lehed on kitsamad ja sirgemad ning vili ei ole söödav.
| Kanepbanaan | |
|---|---|
 Kanepbanaani õis | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Taimed Plantae |
| Hõimkond | Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass | Üheidulehelised Monocotyledoneae |
| Selts | Ingverilaadsed Zingiberales |
| Sugukond | Banaanilised Musaceae |
| Perekond | Banaan Musa |
| Liik | Kanepbanaan |
| Binaarne nimetus | |
| Musa textilis Née | |
Taime ehitus
Lehed
Lehelabad on piklikud, tipu suunas kitsenevad, 1,5–2 m pikkused, 40–50 cm laiused, otsast kitsad ja tömbid, aluse juures ümarad. Lehe pooled on aluse juures ebavõrdsed. Keskrood on roheline nagu lehelaba. Leherootsud on 40–50 cm pikkused, tugevapoolsed ja kõvad.
Õied
Õisikuraag on paljas või kergelt udemetes. Kandelehed on rohelised, kuni 50 cm pikkused, väga teravad. Alumised õied on emasõied, ülemised isasõied.
Emasõisi on kandelehe kohta umbes 10 kahes reas. Sigimik on 5 cm pikkune, roheline, paljas.
Ebavars
Nagu teistelgi banaanidel, moodustavad üksteise sisse keerdunud lehetuped toruja ebavarre. Ebavarred on 2,5–4 m kõrgused. Nende läbimõõt on aluse juures 15–20 cm. Nad on rohelised või lillakad, alt võivad olla isegi mustad. Lehetuppedel ja leherootsudel puudub vaha.
Levik
Kanepbanaan on pärit Filipiinidelt ja Kalimantanilt, kultuurtaimena kasvatatakse ka mujal troopikas, sealhulgas Malaisias, Austraalias, Aafrikas, Costa Ricas jm.
Kasutamine
Kanepbanaani on kultuurtaimena hakatud kasvatama Filipiinidel 16. sajandil. Praegu on tal mõnel pool suur tähtsus, sest temast saadakse tugevat ja vastupidavat tekstiilikiudu manillat. Seda kiudu, mille pikkus ulatub 2 meetrini, saadakse alates taime kolmandast eluaastast ebavarrest ja leherootsude servadest. Kiud eemaldatakse mehaaniliselt lehtede välispinnalt.