Malaisia
 | See artikkel räägib riigist; tõsielusarja kohta vaata artiklit Malaisia (seriaal) |
Malaisia on põhiseadusliku monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist ja kolmest liidualast.
Malaisia Föderatsioon
| |||
  Malaisia vapp | |||
 | |||
| Juhtlause | Bersekutu Bertambah Mutu (Ühtsuses peitub jõud) | ||
|---|---|---|---|
| Riigihümn | Negaraku | ||
| Pealinn | Kuala Lumpur | ||
| Pindala | 330 803 km² [1]  | ||
| Riigikeel | malai | ||
| Rahvaarv | 32 447 385 (2020) | ||
| Rahvastikutihedus | 98,1 in/km² | ||
| Riigikord | föderatiivne parlamentaarne monarhia | ||
| Kuningas | Ibrahim Ismail | ||
| Peaminister | Anwar Ibrahim | ||
| Iseseisvus | 31. august 1957 | ||
| SKT | 314,5 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta | 9951 $ (2017)[3] | ||
| Rahaühik | ringgit (MYR) | ||
| Usund | muslimid (53%), budistid (19%), kristlased (7%) [4] | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg +8 | ||
| Tippdomeen | .my | ||
| ROK-i kood | MAS | ||
| Telefonikood | 60 | ||
Ajalugu
Malaisia pärineb malailaste kuningriikidest, mis juba 18. sajandil allutati Briti impeeriumile. Kuid juba sajandeid varem oli see piirkond tähtsate kaubateede ristumiskoht, kus lisaks kohalikele olid indialaste ja hiinlaste kogukonnad ning praktiseeriti paljusid religioone.
Malai poolsaar ühendati 1946 Malai Liitu, mis 1948 reorganiseeriti Malaya Föderatsiooniks. Malaisia saavutas iseseisvuse Suurbritannia alluvusest 31. augustil 1957. 16. septembril 1963 ühendas Malaisia endaga Briti kroonikoloonias Põhja-Borneo, Sarawaki ja Singapuri ning seda nimetatakse Malaisia päevaks. 7. augustil 1965 sõlmiti Singapuri proklamatsioon, millega Singapur arvati Malaisiast välja.
Mahathir Mohamad oli Barisan Nasionali eesotsas ja Malaisia peaministri ametis 22 aastat, 1981–2003. Tema valitsemisajal sai Malaisiast üks Aasia tiigreist. 1990. aastatel kasvas majandus hüppeliselt.[5]
Haldusjaotus
Administratiivselt on Malaisia 13 osariigist ja kolmest liidualast koosnev föderatsioon. 11 osariiki ja kaks liiduala on Lääne-Malaisias Malai poolsaarel ning ülejäänud kaks osariiki ja üks liiduala Ida-Malaisias Kalimantani saarel. Iga osariik jaguneb ringkondadeks, mis omakorda jagunevad omavalitsusüksusteks (malai mukim). Sabahi ja Sarawaki osariik on jagatud jaotisteks (bahagian).
Malai poolsaarel asuvad Johori osariik, Kedahi osariik, Kelantani osariik, Melaka osariik, Negeri Sembilani osariik, Pahangi osariik, Peraki osariik, Perlise osariik, Pulau Pinangi osariik, Selangori osariik, Terengganu osariik, Kuala Lumpur ja Putrajaya. Kalimantani saarel asuvad Sabahi osariik, Sarawaki osariik ja Labuan.
Rahvastik
Suuremad rahvusrühmad on malailased (50,4%), hiinlased (23,7%) ning põlisrahvad (11%) (2004. aasta seisuga). Malaisia ametlik riigikeel on malai keel, kuid laialdaselt kõneldakse ka inglise, hiina (sealhulgas kantoni ja hakka keelt ning Hokkieni murret) ja tamili keelt.
Malaisia põhiseadus tagab kõigile usuvabaduse, kuid sätestab islami "föderatsiooni religioonina". Moslemeid on Malaisia elanikest 2020. aasta seisuga 63,5%. Budiste on 18,7%, kristlasi 9,1% ja hinduiste 6,1%. 1,3% elanikest järgib taoismi, konfutsianismi ja teisi traditsioonilisi hiina religioone. 2,7% on uskmatud.
Vaata ka
Viited
Välislingid
Malaisia – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Malaisia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus