Keelefilosoofia
Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.
Tähtsad on keelega seotud filosoofilised probleemid: tähendus, osutus, tõlgendus, tõde, keele mõistmine, keele valdamine ja keele seos mõtlemisega. Olulised uurimisvaldkonnad on tähendusteooria, osutusteooria ja tõeteooria.
Analüütilises keelefilosoofias (ehk keelelises filosoofias) samastatakse keelefilosoofia tähendusteooriaga. Näiteks Michael Dummetti arvates pole sõna "keelefilosoofia" tarvis, sest piisab "tähendusteooriast" kui "keele toimimise üldisest kirjeldusest".[viide?]
Keelefilosoofia ja keeleteaduse vahel pole selget piiri.
Keelefilosoofe
- John Langshaw Austin
- Tyler Burge
- Donald Davidson
- Keith Donnellan
- Michael Dummett
- Gareth Evans
- Gottlob Frege
- Paul Grice
- David Kaplan
- Saul Kripke
- John Perry
- Bertrand Russell
- Willard Van Orman Quine
- Stephen Schiffer
- John Searle
- Peter Frederick Strawson
- Ludwig Wittgenstein
Vaata ka
Kirjandus
Analüütiline keelefilosoofia
- Bob Hale, Crispin Wright (toim). A Companion to the Philosophy of Language, Blackwell 1997. Google'i raamat
- William G. Lycan. Philosophy of Language: A Contemporary Introduction, Routledge 1999.
- Alexander Miller. Philosophy of Language, 1999, 2007. Google'i raamat
- Michael Devitt, Richard Hanley (toim). The Blackwell Guide to the Philosophy of Language, Blackwell 2006. Google'i raamat
- Ernest Lepore, Barry C. Smith (toim). A Handbook of Philosophy of Language, Oxford University Press 2006.