Kukk
 | See artikkel räägib isasest kanast; perekonnanime kohta vaata artikleid Kukk (perekonnanimi) ja Kikas (perekonnanimi); muude tähenduste kohta vaata artiklit Kukk (täpsustus). |
Kukk ehk kikas on täiskasvanud isane kodukana. Kukeks võidakse nimetada ka teiste kanaliste täiskasvanud isaslindu.
Kuni 30-päevane isane tibu on kukktibu.
Vabapaaritus
Vaatamata maailmas laialdaselt ehitatud töönduslikele linnukasvatusfarmidele, leidub ka kohti, kus kukkesid peetakse koos sugukanadega karjana, ka vabapaarituse eesmärgil.
Kuse-suguelundkond
Neil on paarilised neerud ja kusejuha, kuid puuduvad kusiti ja kusepõis.
Kuke suguelund koosneb munanditest, munandimanustest ning paaritust sugutuselundist.[1]Valminud seemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaagini. Kukkedel on esileulatumatu suguti (phallus nonprotrudens), st. neil peaaegu puudub kopulatsiooniks väljasopistuv suguti, mis ulatuks paaritumisel emaslinnu kloaaki.[2] Teadlaste meelest on kukkedel suguti puudumine seotud ühe teatud geeniga - Bmp4.[3]
Kukkedel täitub suguti erektsiooni korral lümfiga.
Ejakulaat
Kukkede spermat kasutatakse ka tõuaretuses, selleks kogutakse kukkedelt sperma, neile spetsiaalset massaaži tehes. Kukelt saadakse korraga 0,4-1,6 ml ejakulaati. Saadud spermat kasutatakse emaslindude kunstlikuks seemenduseks.
Kukk folklooris
Eesti folklooris
Eesti rahvausundis on kuke kujul ilmumist märgitud kuradi ja katku puhul[4]. Punane kukk on pärimuses olnud tuledeemoni kehastus ja ka tänapäeval räägitakse "punasest kukest" siis, kui mõni hoone põleb[4].
Vaata ka
Viited
Välislingid
- Harald Tikk, Matti Piirsalu, Viive Tikk, Liisa Hansson, LINNUKASVATUSE TERMINID, Tartumaa Põllumeeste Liit, Eesti Maaülikool, Tartu, 2011, Veebiversioon (vaadatud 03.11.2013)