LGBT
LGBT või GLBT on seksuaalvähemusi ja soovähemusi tähistav lühend, mis tuleb sõnadest lesbi, gei, biseksuaalne ja transsooline inimene. Tähis on kasutusel 1990. aastatest lühendi "LGB" kohandusena. Viimane võeti kasutusele 1980. aastate keskpaigas, et asendada sõna "gei" LGBT-kogukonna tähistajana.[1] Aktivistid ei pidanud mõistet "geikogukond" sobivaks, sest mõiste oli liialt piirav, tähistades esmajoones homoseksuaalseid mehi.[2]
Lühendit kasutatakse laialt enesemääratlusena ning enamik seksuaal- ja sooidentiteedil tuginevatest kogukonnakeskustest ja meediast on sõna omaks võtnud.[3][4]
Tähis loodi lühendina, et rõhutada seksuaalsusel ja sooidentiteedil põhinevate kultuuride mitmekesisust. Vaatamata sellele, et lühend loetleb eraldi lesbisid, geisid, biseksuaalseid ja transsoolisi inimesi, võidakse seda kasutada ka selleks, et viidata ükskõik kellele, kes on mitteheteroseksuaalne või mittepaiksooline.[2][5] Sellise kaasamise rõhutamiseks lisatakse akronüümile sageli Q-täht. See sümboliseerib neid, kes identifitseerivad end queeridena või ei ole enda seksuaalset identiteeti, seksuaalset sättumust või sugu veel leidnud (inglise keeles questioning). Lühend LGBTQ on kasutusel 1996. aastast.[6] Intersooliste inimeste kaasamiseks lisatakse lühendisse täht I: LGBTI.[7][8] Osa inimesi ühendavad kaks lühendit ja kasutavad tähist LGBTIQ. Teised kasutavad tähist LGBT+, et hõlmata kogu soo ja seksuaalsuse spektrum. Mitmed aktivistid peavad mõisteid LGBT ja queer teineteist välistavaks, sest leiavad, et erinevalt LGBT-st annab queer rohkematele seksuaal- ja sooidentiteetidele eluõiguse[9]. Samuti leiavad osad aktivistid ja seksuaalsuse uurijad, et mõiste LGBT on vananenud ning selle asemel tuleks kasutada mõisted SOGI (inglise keeles lühend sexual orientation and gender identity), sest see ei rõhuta vähemuseks olemise aspekti ja normaliseerib erinevaid soo- ja seksuaalidentiteete[10].
Ajalugu
Pikemalt artiklites LGBT-ajalugu ja Homoseksuaalsuse teemaline sõnavara
1960. aastatel, enne seksuaalrevolutsiooni, puudus üldkasutatav mittehalvustav sõnavara mitteheteroseksuaalsuse kohta. Lähimaks selliseks mõisteks oli kolmas sugu, mille juured ulatuvad 1860. aastatesse.[12][13][14][15][16][17]
Esimeseks laiemalt kasutatavaks mõisteks oli "homoseksuaal", millel oli algul negatiivseid kõrvaltähendusi. See asendati 1950. ja 1960. aastatel mõistega "homofiil". 1970. aastatel asendati see omakorda mõistega "gei". Viimane võeti homoseksuaalsete inimeste kogukonna poolt hiljem omaks.[12] Lars Ullerstam edendas 1960. aastatel mõiste "seksuaalvähemus" kasutamist mõiste "etniline vähemus" analoogina.[18]
Kui lesbid muutusid avalikkuses tuntumaks, muutus fraas "geid ja lesbid" tavalisemaks.[19] Ameerika lesbide poliitiliste ja kodanikuõiguste organisatsiooni Bilitise tütred tegevus peatus 1970. aastatel, kuna tekkis vaidlus organisatsiooni suuna üle: kas keskenduda feminismile või geiõiguste teemale.[20] Kuna võrdsus oli lesbifeminismi jaoks prioriteet, siis nähti meeste ja naiste või butch ja femme erinevaid rolle patriarhaalsena. Lesbifeministid põlgasid ära soorollide mängimise, mis oli baarides valdav. Samuti šovinismi, mida nad tajusid geide poolt. Mitmed lesbifeministid keeldusid geidega koos töötamast või geide jaoks olulisi teemasid kaasama.[21]
Teised lesbid hoidsid rohkem essentsialistlikke vaateid, mille järgi olid nad sündinud homoseksuaalsena ning kasutasid sõna "lesbi", et defineerida enda seksuaalset külgetõmmet. Sageli peeti neid aga lesbifeministidest eraldiseisvaks, sageli vihaseks opositsiooniks, mida peeti kahjulikuks geiõiguste eesmärgile.[22] Biseksuaalsed ja transsoolised inimesed otsisid tunnustust, olemaks legitiimne kategooria laiemas vähemuste kogukonnas.[2]
1969. aastal New Yorgis toimunud Stonewalli rahutustele järgnenud aega 1970. ja 1980. aastate alguses iseloomustas muutuste õhustik. Osad geid ja lesbid muutusid biseksuaalsete ja transsooliste inimeste suhtes vähem aktsepteerivamaks.[23][24] Arvustajad ütlesid, et transsoolised inimesed mängisid lihtsalt stereotüüpidele ning biseksuaalsed inimesed olid lihtsalt geid või lesbid, kes kartsid kapist välja tulla ja olla aus enda identiteedi suhtes.[23] Kõik kogukonnad on rabelenud enda identiteedi loomisega ning sellega, kas ja kuidas koostööd teha teiste sugudel või seksuaalsusel tuginevate kogukondadega. Mõnikord seda tehes on osad subgrupid välja arvatud. Sellised konfliktid jätkuvad nüüdisajal.[24]
Umbes 1988. aastast hakkasid aktivistid Ameerika Ühendriikides kasutama lühendit LGBT.[25] Alles 1990. aastatel said geid, lesbid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed liikumises samaväärse tunnustuse osaliseks.[26] Ehkki LGBT-kogukond on näinud rohkelt vaidlusi erinevate gruppide universaalse aktsepteerimise küsimuses (eelkõige biseksuaalsed ja transsoolised isikud on mõnikord olnud suuremas LGBT-kogukonnas marginaliseeritud), sümboliseerib tähis "LGBT" kaasamist.[5][26]
LGBT ei hõlma kõiki väiksemaid kogukondi nimeliselt. Üldiselt aga nõustutakse, et see hõlmab ka neid kogukondi, mida ei ole spetsiifiliselt neljatähelises lühendis eraldi mainitud.[5][26] Üldiselt on tähise LGBT kasutus aja jooksul aidanud tuua muidu marginaliseeritud identiteetidega isikuid laiemasse kogukonda.[5][26] Transsooline näitleja Candis Cayne kirjeldas 2009. aastal LGBT-kogukonda kui "viimane suur vähemus" märkides, et "meid saab ikka veel avalikult ahistada".[27] 2016. aastal avaldatud GLAAD-i juhise järgi on LGBTQ eelistatud lühend, olles rohkem kaasahaaravam noorematele kogukonna liikmetele, kes on omaks võtnud mõiste queer, et end kirjeldada.[28]
Teisendid
Üldiselt
Esineb muidki teisendeid, kus tähtede järjekord on teistsugune. Neist kõige tavalisemad on LGBT ja GLBT.[30] Ehkki lühenditel on identsed tähendused, omab LGBT rohkem feministlike kõrvaltähendusi, kuna see paneb tähe "L" (mis tähistab lesbisid) esimeseks.[30] LGBT võib sisaldada lisatud Q-d, mis sümboliseerib inimesi, kes on queer või "küsivad" (inglise keeles questioning). Q lisamisel tekivad teisendid "LGBTQ" ja "LGBTQQ".[31][32][33] Lühendit stiliseeritakse Suurbritannias mõnikord LGB&T.[34][35]
Tähtede järjekord ei ole standardiseeritud. Tähed võivad lühendis esineda mistahes järjekorras. Leidub vähem levinud teisendeid, mis ei alga tähtedega "L" või "G".[26] LGBTQ-ga seotud initsiaalidele viidatakse mõnikord kui "tähestiku supile".[36] Harilikult teisendid ei esinda kogukonna siseseid poliitilisi erinevusi, vaid tekivad isikute või kogukondade eelistustest.[37]
Katusmõiste biseksuaalsus alla arvestatakse sõnad panseksuaalne, omniseksuaalne, voolav ja queer-identiteet. Siit tulenevalt peetakse neid osaks biseksuaalsest kogukonnast.
Transsoolisuse kaasamine
Sooidentiteeti "transsooline" on osade gruppide poolt ümberliigitatud kui trans*. Sõna trans (ilma tärnita) on kasutatud kirjeldamaks trans mehi ja trans naisi. Samal ajal hõlmab trans* kõiki sooidentiteete, mis ei ole cis-soolised (genderqueer): transsooline, transseksuaalne, transvestiit, genderqueer, genderfluid, mittebinaarne, genderbender, soota, asooline, kolmanda sooline, two-spirit, bisooline ning trans mehi ja trans naisi.[38][39] Sõna transseksuaalne langeb harilikult katusmõiste transsooline alla. Samas on osad transseksuaalsed inimesed selle vastu.[26]
Mõnikord kasutatakse lühendatud vormi LGB, et mitte kaasata transsoolisi inimesi.[26]
Eesti
- Pikemalt artiklis LGBT Eestis
Eestis on avalikult homoseksuaalsed (LGBT kogukonda kuuluvad) näiteks telesaatejuht Marko Reikop ja ettevõtja Peeter Rebane.[40][41]
Avalikud kampaaniad
Aastal 2011 avaldasid 41 Eesti avalikku inimest "Üleskutse õnnelikule Eestile", milles kutsuti üles sallivusele LGBT vähemuste suhtes.[42] Kirjale kirjutasid alla: Eino Baskin, Georgi Belotserkovski, Maimu Berg, Ita Ever, Hannah Ild, Sandra Jõgeva, Tarmo Jüristo, Carmen Kass, Kaur Kender, Tuuli Koch, Andrei Korobeinik, Rein Lang, Randel Länts, Merle Lilje, Tiina Lokk, Silver Meikar, Eiki Nestor, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Ivari Padar, Imbi Paju, Evelin Pang, Liisa Past, Erki Pehk, Epp Petrone, Justin Petrone, Mart Poom, Tiit Pruuli, Andres Puustusmaa, Ilmar Raag, Mihkel Raud, Riho Rõõmus, Anu Saagim, Vilja Savisaar-Toomast, Mari-Liis Sepper, Roy Strider, Kadri Tali, Marek Tamm, Koit Toome, Merlyn Uusküla ja Daniel Vaarik.