Liht-naistepuna ürt
Liht-naistepuna ürt ehk naistepunaürt (Hyperici herba) on liht-naistepuna (Hypericum perforatum) rohelistest lehtedest ja kollastest õitest saadus, mida kasutatakse mitmeks otstarbeks ja valmistusviisiga nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.
Droogina
Naistepunaürt on kantud droogina Euroopa farmakopöa 6. väljaandesse.
Liht-naistepuna ürt omab tähtsust dermatoloogias ja psühhiaatrias.
Droogiks korjatakse taime maapealset puitumata vartega osa – ürti.Ürti kogutakse õitsemise ajal enne viljade tekkimist. Taime latv lõigatakse õitsevate varte tipust umbes 20–30 cm kõrguselt. Kuivatatakse temperatuuril 35–60 °C. Droog koosneb rohelistest lehtedest ja kollastest õitest, on nõrga lõhnaga ja mõrkja, vaiguse, kootava maitsega.[1]
Euroopa farmakopöas käsitletakse droogina vaid sellist liht-naistepuna ürti, mille hüperitsiinide sisaldus on vähemalt 0,08%. Päevane annus on 2–5 grammi droogi.[1]
Droogi säilivusaeg on ligi 3 aastat.[2]
Seespidine kasutamine
Rahvameditsiinis on naistepuna kasutatud juba iidsest ajast.
Galenos, Dioscorides, Plinius ja Hippokrates soovitasid naistepunaürti diureetikumi, haavu parandava ürdina, menstruaalhäirete, siseparasiitide ja maohammustuse korral.[3]
Lähtudes tema biokeemilisest koostisest ja eri ainete sisaldusest, on ta kasutamine laialdane: siseparasiitide, bronhiidi, astma, sapikivitõve, kõhulahtisuse, öise voodimärgamise, reuma ja seedehäirete ravis.[4]Lisaks mao- ja soolekatarri, maohaavandite, menstruatsioonivaevuste, peapöörituse, lihasevalude ja jämesoolepõletiku korral.[5]
Põhitoime kinnitatakse olevat depressioonivastane.[1]
Naistepunaleotis
Naistepunaleotist saab kasutada järgmiste haiguslike seisundite korral: kesknärvisüsteemi häired, migreen, öine kusepidamatus lastel, kusepõie nõrkus vanematel inimestel, eesnäärmepõletik meestel, koliit, kõhulahtisus, gastriit, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand, maksa- ja sapipõiehaigused, peavalu, äge ja krooniline püelonefriit, tsüstiit, neerukivitõbi, günekoloogilised naistehaigused, podagra, radikuliit, mastopaatia, põletikuprotsessid, angiin, endokardiit, müokardiit, kopsutuberkuloos, vereköhimine, hemorroidid, maksa- ja maokasvaja, ussnugilised, põletused ja haavad nahal, nahavähk.[6]
Naistepuna tee
Teena kasutatakse verejooksu tõkestamiseks, vereköhimise, köha, jämesoolepõletiku, seedehäirete, kõhulahtisuse, maksa- ja põiehaiguste korral.[7]
Tee valmistamine: võetakse 1 supilusikatäis droogi 1 klaasi keeva vee kohta ning keedetakse 10 minutit, lastakse jahtuda ja kurnatakse. Teed juuakse 3 korda päevas, pool tundi enne sööki, kolmandik klaasi korraga.
Depressiooni ravi
Liht-naistepuna ürt on tuntuim ja tõenäoliselt tõhusaim taim kerge ja keskmise raskusega depressiooni vastu. Erinevalt teatud antidepressantidest ei vähenda ürt suguiha.[8]
Ürti kasutatakse laialdaselt depressiooni raviks. Mõnedes maades, näiteks Saksamaal, ravitakse sellega just laste ja noorukite mõõdukat depressiooni.[9]
Ürt on depressiooniravimina kantud ka Briti (B.P) ja Ameerika Ühendriikide farmakopöasse (USP).[10]
Komisjon E järgi sobib ürt nii ängistuse, masenduse, närvilisuse, seedehäirete, põletushaavade kui ka marrastuste raviks.[11]
Välispidine kasutamine
Välispidiselt kasutatakse liht-naistepuna vesitõmmist kootava vahendina igemepõletiku korral igemete määrimiseks või suu loputamiseks.[12]
Naistepuna ürdist valmistatakse kuivainena antiseptilist ravimit imaniini, mida kasutatakse II ja III astme põletuste, haavandite, paisete, rinnanibude lõhenemise, nina ja kurgu limaskesta ägeda põletiku ning põsekoopapõletiku ravimisel erimenetluse järgi valmistatud loputise või salvina.[13]
Psoriaasi korral
Kliinilistes katsetes on kasutatud naistepunaürdisalvi (ingl ointment) psoriaasilesioonidele määrimiseks, kuid pole teada, kas selleks on kasutatud looduslikku ürti või üksnes taimest eraldatud keemilisi ühendeid.[14]
Teatud psoriaasiliikide korral on naistepunaürdisalvi määrimine (2 korda päevas) nahale vähendanud efektiivselt PASI indeksiga mõõdetavaid psoriaasilesioone.[15]
Liht-naistepuna õlitõmmis
Pikemalt artiklis Liht-naistepuna õlitõmmis
Rahvameditsiinis ja homöopaatias kasutatakse naistepunaõli, mis saadakse liht-naistepuna ürdi keetmisel mingis taimses õlis, haavade, marrastuste, põletuste ja lihasevalu raviks.
Positiivne toime, mida naistepunaõli kasutamisel on täheldatud, omistatakse hüperforiinile, sest tal on antibakteriaalne ja põletikuvastane toime. Samal põhjusel võib hüperforiin olla kasulik infitseerunud haavade ja põletikuliste nahahaiguste ravis.[16]
Vastunäidustused
Looduslikult heleda juuksevärviga (blondiinid) või punapeadele võib ürt ohtlikult mürgine olla.[17]
Liht-naistepuna ürti ei soovitata kasutada raseduse ega imetamise ajal, samuti ei soovitata neid alla 12-aastastele lastele.[18]
Mitmete immunosupressantide ja naistepunaürdi (ka toimeainet sisaldavad preparaadid) koostoime võib oluliselt mõjutada nii ravimi kontsentratsiooni kui ka vähendada immunosupressantide terapeutilist toimet.
Koostoime muude ravimitega
Liht-naistepuna ürt avaldab organismis koostoimet väga paljude ravimitega ja seetõttu ei soovitata temast valmistatud drooge kasutada samal ajal muude ravimpreparaatidega. Nende hulka kuuluvad ka suukaudsed rasestumisvastased ravimid (antibeebipillid) ja mitmed antidepressandid[19], verevedeldus-, astma-, suhkurtõve-, südame-, langetõve- ja HIV-ravimitega.[20]
Vältida tuleb naistepunaürdi ja krisotiniibi koostarbimist (võib vähendada krisotiniibi plasmakontsentratsiooni).
Kõrvaltoime
- Pikemalt artiklis Hüperitsism
Hüperitsiinil on fotosensibiliseeriv toime. Seega tuleb naistepuna kasutamisel vältida päikese käes viibimist ja solaariumis käimist. Suurtes annustes sissevõetuna muutub naha vastupanuvõime ultraviolettkiirtele nõrgemaks ning võib tekkida mürgistus – hüperitsism.
Loomad tavaliselt naistepuna ei söö, kuid võivad seda siiski teha toidupuudusel või kui kevadel loomad esmakordselt karjamaale lastakse. Valge karvkattega lehmadel ja lammastel võib pärast taime söömist tekkida mürgistus, pruuni ja musta karvkattega loomadel vähem, sest ultraviolettkiirguse toime nende teatavatele rakkudele ja rakuosistele on pisut teistsugune.
Ravimina kasutatavad kogused on nii väikesed, et need mürgistust esile ei kutsu.[13]
Biokeemiline koostis
Droog sisaldab:
- antratseeni derivaate 0,1–1%: hüperitsiini (kuni 0,4%), pseudohüperitsiini, isohüperitsiini, protopseudohüperitsiini
- atsüülfloroglutsinoole 2–4%: hüperforiini, adhüperforiini
- flavonoide: hüperosiidu ehk hüperiini (õites kuni 1%), rutiini, kvertsitriini, isokvertsitriini
- tanniine 10–12%
- eeterlikke õlisid 0,1–1,3%: 2-metüüloktaani, undekaani, dodekanooli, kariofülleeni
- ksantoone: 1,3,6,7-tetrahüdroksüksantooni[1]
Lisaks sisaldab ürt karoteeni (provitamiin A), vaiku, askorbiinhapet, koliini jpt.
Naistepuna sisaldab taimseid antibiootikume.
Farmakoloogia
Liht-naistepuna toimimise täpset mehhanismi ei tunta, kuid pakutakse oletusi. Suukaudselt manustatuna läbib ta tsütokroom P450, ja võib nimetatud ensüümisüsteemi aktiivsust kahekordistada.[21] Arvatakse, et tema toimemehhanism sarnaneb selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) omaga, liht-naistepuna on seotud serotoniini (5-hüdroksütrüptamiin ehk 5-HT) tagasihaarde inhibeerimisega.[22]
Liht-naistepuna suurendab mitme aine, näiteks serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini sisaldust veres.
Peamisteks antidepressiivse toimega koostisosadeks peetakse hüperforiini ja hüperitsiini, kuigi teised bioloogiliselt aktiivsed ained nagu flavonoidid või tanniinid võivad samuti olla seotud antidepressiivse toime saavutamisega.[23][24][25]
Meeli mõjutavateks bioaktiivseteks aineteks peetakse antratseeni derivaate, flavonoide, floroglutsinoole, fenoolhappeid, ksantoone ja terpeene.[26]
Mõned arvavad, et hoopis hüperforiin on peamine aktiivne aine, mis antidepressiivset toimet avaldab. On tõestatud, et hüperforiinil on võime inhibeerida serotoniini (5-HT), dopamiini ja noradrenaliini tagasihaaret. Samuti on hüperforiin võimeline seostuma GABA ja glutamaadi retseptoritega[24]. Teisest küljest võib ka näiliselt täiesti hüperforiinivaba ekstrakt omada antidepressiivset toimet.[27][28]
Kahjulik toime
Naistepuna sisaldavate preparaatide kasutamine kauem kui kaks kuud võib meestel kaasa tuua impotentsuse.[29]
Vaata ka
Viited
Välislingid
- Sissekanne saidil bio.edu.ee
- Kerda Kroom, toimetanud Katri Liivas, "Naistepuna ja vereurmarohu raviomadused", Odamees, lk 3–208, 2007, ISBN 978 9949 424 93 1
- Hostanska K, Reichling J, Bommer S, Weber M, Saller R., Aqueous ethanolic extract of St. John's wort (Hypericum perforatum L.) induces growth inhibition and apoptosis in human malignant cells in vitro. Lühikokkuvõte., Pharmazie. mai 2002 ;57(5):323-31, veebiversioon (vaadatud 13.01.2015)(inglise keeles)