Lipp (male)

Lipp on liikumisvõimelt kõige tugevam malend, mis võib liikuda diagonaalis, horisontaalis või vertikaalis. Male eelkäijas šatrandžis kutsuti lippu vesiiriks ja see oli üks nõrgemaid vigureid mängulaual. Vesiiriga sai käia ainult ühe välja võrra diagonaalses suunas. Oma tänapäevase liikumisvõime sai lipp 15. sajandi lõpus.

Lipud algseisus

Lipu liikumine

Üldist

Lipu väärtus

Tavaliselt on lipp natuke tugevam kui vanker ja oda kokku ja natuke nõrgem kahest vankrist. Lipu vahetamine muu viguri kui vastase lipu vastu on peaaegu alati kahjulik.

Lipp on vankrist ja odast tugevam kahel põhjusel (kuigi nad kontrollivad sama arvu välju). Esiteks on lipp liikuvam üksus ja selle liigutamiseks kulub üks käik, samas kui vankri ja oda liigutamine nõuab kahte käiku. Teiseks pole lipu liikumine erinevalt odast piiratud üht värvi väljadega. Vankri ja oda eelis on, et nad võivad ühte välja kaks korda rünnata (või kaitsta), kuid praktika on näidanud, et lipu eelised on tähtsamad.

Lipp on kõige võimsam lahtises seisus, kui vastase kuningas pole kaitstud või kui vastase laagris on palju kaitsmata malendeid. Oma pika ulatuse ja mitme liikumissuuna tõttu on lipuga sageli võimalik kahvlit anda. Võrreldes teiste pika liikumisulatusega malenditega (vanker ja oda) ei vähene lipu võimsus eriti ka kinnistes seisudes.

Strateegia

Algajad toovad lipu tihti juba avangus välja lootes sellega vastase malendeid lüüa või matti panna. Kuna lipp on kõige väärtuslikum malend, peab sellega vastaste ähvarduste eest taanduma, mistõttu tugevamad mängijad eelistavad lippu hoida kaitstuna oma laagris. Vaatamata sellele on erandlikke avanguid, kus lipp tuuakse juba teisel käigul välja nagu Skandinaavia kaitse, mida on mängitud maailmameistrimatšil.

Lippude vahetus on üks lõppmängu alguse tunnuseid, kuid olemas on ka lippude lõppmängud ja mõnikord vahetatakse lipud juba avangus.