Lucio Silla

Mozart komponeeris "Lucio Silla" Milano 1773. aasta karnevalihooajaks. Ta sai tellimuse Veronas märtsis 1771 pärast oma "Mitridate" suurt edu Milanos. Mozartil oli kujunenud tava kirjutada aariad spetsiaalselt lauljatele, kes olid teatril ooperi esitamiseks palgatud. Seda tegi ta jooksvalt proovide ajal. Ta oli planeerinud kirjutada nimiosalisele neli aariat, kuid proovides selgus, et teatri poolt valitud tenori võimed on kesised. Seetõttu piirdus ta nimiosalise kahe aariaga. Valmis 16-aastase Mozarti parimaks noorpõlveooperiks peetav teos, mis algab suurepärase avamänguga. Kuigi ooper oli väga edukas, püsis repertuaaris veel 25 etendust, ei saanud Mozart Itaaliast enam tellimusi. Pärast Milano etendusi ei leidnud enam kuskil esitamist ja vajus unustusse. Järgmine ettekandmine oli 1929. aastal Prahas. 20. sajandi teisest poolest esitatakse "Lucio Sillat" suhteliselt regulaarselt. 1964. aastal oli etendus Salzburgis, siis Londonis (1967), Baltimore´s (1968), Zürichis (1980), Viinis (1981, 1989, 1991), Milanos (1984, 2015), Brüsselis (1985), Edinburghis (1998), Santa Fes (2005), Veneetsias (2006), Varssavis (2011), Barcelonas (2013), Salzburgis (2013), Madridis (2017) ja Brüsselis (2017).

Samal teemal on ooperid komponeerinud: Georg Friedrich Händel (1713), Leonardo Vinci (1725). Pasquale Anfossi (1774), Johan Christian Bach (1774) ja Michele Mortellari (1778).

Helisalvestised on tehtud aastatel 1962, 1977, 1980, 1985, 1989, 2006 ja 2008.

- Lucio Silla (tenor), Rooma diktaator Lucius Cornelius Sulla

- Cecilio (sopran castrato), Rooma senaator eksiilis

- Giunia (sopran), kihlatud Cecilioga

- Lucio Cinna (sopran), Rooma patriits, Cecilio sõber

- Celia (sopran), Lucio Silla õde

- Aufidio (tenor), tribuun, Lucio Silla sõber

Tegevus toimub 79 e.m.a Roomas. Diktaator Lucio Silla on saatnud Rooma senaatori Cecilio pagendusse, sest talle meeldib senaatori naine Giunia, kellele ta on öelnud, et ta mees on surnud. Cecilio pöördub salaja Rooma tagasi ja saab teada, et diktaator kavatseb tema naisega abielluda. Cecilio kohtab naist perekonna haual, kus selgineb olukord ja vannutakse vastastikku truudust. Silla arutleb tulevaste pulmade üksikasju, kui Cecilio läheneb, mõõk käes. Ka Silla õde Celia on ühinenud vandenõulastega, kes soovivad diktaatorit tappa. Neiu armastab Cecilio sõpra Lucio Cinnat, kuid ei söanda seda talle tunnistada, sest kardab oma venda. Giunia kavatseb pöörduda Rooma Senati poole, et paluda mehele armuandmist. Kui Senat peaks taotluse tagasi lükkama, kavatseb ta end tappa, kuid Sillaga abielluda ei taha. Silla käsib aga nii Giunia kui ka Cecilio arreteerida. Celia ja Cinna teevad kõik, et diktaator siiski andestaks Ceciliole ja Giuniale, kes saavad rahulikult kooselu jätkata.

• Cinna aaria Vieni ov’amor t’invita
• Cecilio aaria Il tenero momento, Quest' improvviso tremito, Pupille amate ja Ah se a morir
• Giunia aariad Dalla sponda tenebrosa, Parto, m'affretto, Fra i pensier ja Ah, se il crudel periglio
• Celia aariad Se lusinghiera soeme, Quando sugl'arsi vampi, Se il labbro timido ja Strider sento la procella
• Silla aariad Il desìo di vendetta ja D’ogni pietà mi spoglio
• koorid Fuor di queste urne dolenti ja Se gloria il crin ti cinese
• Giunia ja Cecilio duett D’Elisio in sen m’attendi
• Aufidio aaria Guerrier, che d`un acciaro
• Lucio Cinna aariad Vieni ov'amor t'invita, Vieni ov'amor t'invita ja De più superbi il core
• Silla, Cecilio ja Giunia tertsett Quell’orgoglioso sdegno
• Finaali ansambel Il gran Silla a Roma in seno

• Daniel Heartz. Mozart’s Operas, Los Angeles, 1990
• Teldec. Lucio Silla CD, Hamburg, 1989
• Tiit Made. Ooperimaailm I köide, Tallinn, 2012