Martin Jervan

Ta õppis Haabersti vallakoolis (1897–1898), P. Leysti era-algkoolis (1898–1900) ja Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis (1900–1910). Seejärel lõpetas 1914. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja sooritas arstieksamid Petrogradis 1916. Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Fraternitas Estica liige.

Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti 17. novembril 1914 ja määrati 335. maakaitseväe osasse nooremaks arstiks, teenis vahelduvalt 17. diviisi laatsareti noorema ordinaatorina ja sama diviisi 66. jalaväe Butõrka polgu noorema arstina, 27. augustist 1917 sama diviisi 17. suurtükiväebrigaadi vanemarst. Oli sõjaväearst Kroonlinnas ja Daugavpilsi rindel, ning 1917. aasta oktoobrist Tallinnas, kus temast sai 3. jalaväepolgu nooremarst.^[1]

Nädal enne Vabadussõda sai 21. novembril 1918 1. jalaväepolgu vanemarstiks ja teenis 30. maist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni 1. Diviisi arstina Narvas. Narvas puhkes sel ajal tähniline tüüfus, mis ähvardas kogu linna. Oli vaja tõsist tööd, et panna sellele piir. Ka Martin Jervan haigestus ja põdes seda raskel kujul.^[2] 15. jaanuaril 1920 määrati ta Sõjavägede Tervishoiuvalitsuse ülema Arthur Lossmanni abiks.

Pärast sõda oli ta 1926. aastast sanitaarteenistuse lektor Kõrgemas Sõjakoolis, 16. novembrist 1935 Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse ülem ja sai 24. veebruaril 1937 kindralmajor-meediku auastme.

Martin Jervan luges Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilastele loenguid (1938–1939) ja avaldas töid Sõduris ja Eesti Arstis.^[3]

18.-19. juunil 1939 võõrustas ta Eestis läbisõidul viibinud Poola sõjaväe tervishoiudepartemangu ülemat Stanisław Rouppertit ja tutvustas talle muuhulgas ka sõjaväe puhkekodu, supelasutusi ja kuurorti Pärnus.^[4][5]

Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal määrati ta Eesti sõjaväest formeeritud 22. Territoriaal-Laskurkorpuse sanitaarteenistuse ülemaks.

10. märtsil 1941 arreteeriti ja viidi sama aasta suvel Vene NFSV-sse, kus hukati Tšeljabinski vangilaagris.^[6]

• "Taudid Vabadus- ja tulevikusõjas" (masinakirjakoopia). Eesti Rahvusarhiiv, ERA.2124.3.287. Lk 1
• "Võitlus mürgiste gaasidega sõjas". Sõduri lisa; 12/ 1923
• "Tervishoidline aruanne juhtimise ja side manöövritest sept. 1927. a". Sõdur 40/ 1927. Lk 974–975
• "J. Org'i "Moodne toitlusõpetus I" puhul". Sõdur 49/ 1930. Lk 1393–1395
• "Sanitaarteenistus ja evakuatsioon" (konspekt). Sõjaväe Õppeasutised 1937

• Püha Anna ordeni III klass
• Püha Stanislavi ordeni III klass
• Vabadusristi teenetemärgi I liigi 2. järk (25. august 1920)
• Eesti Punase Risti mälestusmärk III järk (22. veebruar 1921), Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse ülema abi
• Eesti Punase Risti mälestusmärk II järgu II aste (19. veebruar 1927)
• Eesti Punase Risti mälestusmärk II järgu I aste (15. veebruar 1932)
• Kotkaristi teenetemärk III klass (20. veebruar 1935), Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse ülema abi, sanitaarkolonel
• Kotkaristi teenetemärk II klass (20. veebruar 1939), Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse ülem, admin meditsiinikindralmajor

Martin Jervan sündis Tallinna külje all Harku vallas Haabersti mõisa Järve külas Volmri-Kopli talus taluperemehe, Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliikme ja Tallinna Oleviste kirikuteenri Mart Jervani ja Margarethe Elisabeth Joriku pojana. Tema üks ristivanemaid oli Tallinna Oleviste koguduse õpetaja Traugott Hahn.^[8]

Tema vanalelle pojapoeg veltveebel Rudolf Gustav Martin Jervan (ka Rudolf Järvan; sündinud 17. novembril (vkj)/ 29. novembril 1895 Haabersti mõisas) oli samuti Vabaduse Risti kavaler, kelle saatus on teadmata.^[9][10]

• Korp! Franternitas Estica - Album Esticum
• Ohvitseride andmekogu
• Foto ajakirjas Sõdur, nr. 50-51, 1925, lk. 1082 Digar
• Foto ajakirjas Sõdur, nr. 46-47, 1938, lk. 1140 Digar
• Eesti kommunismiohvrid 1940–1991