15. jaanuar

Eestis

• 1892 – Tartus algas Eesti karskusseltside esimene kongress, mis kestis 16. jaanuarini (uue kalendri järgi).^[1] Karskusliikumise juhiks sai Ado Grenzstein.^[1]
• 1920 – Helsingis leidis aset 22. jaanuarini kestnud Balti riikide IV konverents.
• 1931 – allkirjastati Eesti-Leedu kaubandusleping, mis tõi kaasa kahe riigi suhete soojenemise.
• 1941 – Nõukogude Liidu valitsuse käsul natsionaliseeriti Eesti pankades hoiused.
• 1953 – USAs hakkas ilmuma ajakiri Eesti Male.^[2]
• 1959 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Eestis elas 1 196 791 inimest, neist oli eestlasi 892 653 (74.59%), venelasi 240 227 (20,07%), soomlasi 16 699, ukrainlasi 15 769 (1,32%),valgevenelasi 10 930 (0,91%), juute 5436 (0,45%) ja lätlasi 2888 (0,24%).^[3]
• 1970 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Eestis elas 1 356 076 inimest, neist oli eestlasi 925 157 (68,22%), venelasi 334 620 (24,68%), ukrainlasi 28 620 (2,11%), valgevenelasi 18 732 (1,38%), soomlasi 18 537 (1,37%), juute 5288 (0,39%) ja lätlasi 3286 (0,24%).^[3]
• 1991 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ratifitseeris 12. jaanuaril sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene NFSV poliitilise lepingu.
• 1991 – Toompeal toimus nõukogudemeelsete miiting.
• 1992 – asutati Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL).^[2]
• 1996 – Tallinna Pedagoogikaülikooli juhtkond süüdistas kooli endist rektorit Talis Bachmanni 3,2 miljoni krooni raiskamises.
• 2001 – Tartu Raekoja platsile kogunes mitu tuhat üliõpilast, kes nõudsid reisirongiliikluse säilimist ja bussipiletite hindade langust.
• 2011 – 2011. aasta Eesti rahareform: Eestis lõppes 14. jaanuaril Eesti krooni ja euro paralleelkäive. 15. jaanuarist sai ainsaks maksevahendiks euro.

Maailmas

• 0588 eKr – Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II asus piirama Jeruusalemma.
• 0532 – Konstantinoopolis puhkes Nika ülestõus keiser Justinianus I vastu. Süüdati palju hooneid, sealhulgas Suur palee ja Hagia Sophia.
• 1535 – Inglismaa kuningas Henry VIII võttis endale riigi kõrgeima kirikupea tiitli.
• 1559 – Elizabeth I krooniti Inglismaa ja Iirimaa kuningannaks.
• 1582 – Moskva tsaaririik ja Poola-Leedu sõlmisid Jam-Zapolski rahulepingu, mida vahendas paavst Gregorius XIII. Lepingu tagajärjel kaotas Venemaa juurdepääsu Läänemerele.
• 1649 – Fronde'i puhkemise järel lahkus Prantsuse õukond Pariisist.
• 1759 – avati Briti Muuseum.
• 1822 – Kreeka kuulutas end iseseisvaks. Esimeseks presidendiks sai Alexandros Mavrokordatos.
• 1877 – Budapesti kokkuleppega leppisid Austria-Ungari ja Venemaa kokku mõjupiirkondades Balkanil. Austria-Ungari kinnitas, et jääb Vene-Türgi sõja puhkemisel neutraalseks.
• 1885 – Wilson Bentley tegi esimesed fotod lumehelvestest.
• 1896 – Pariisis asutati esimene autorendifirma.
• 1910 – Prantsuse Kongo reorganiseeriti Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrikaks.
• 1919 – Poola Vabariigi peaministriks sai Ignacy Jan Paderewski.
• 1922 – moodustati Iiri Vaba Riik Briti dominiooni staatuses, Vaba Riiki juhtis Michael Collins.
• 1943 – Teine maailmasõda: Jaapani sõjavägi taandus Vaikse ookeani Guadalcanali saarelt.
• 1959 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Nõukogude Liidus elas 208 826 650 inimest, neist oli venelasi 114 113 579 (54,65%).^[3]
• 1970 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Nõukogude Liidus elas 241 720 134 inimest, neist oli venelasi 129 015 140 (53,37%).^[3]
• 1966 – Rio de Janeiros toimus üleujutus, kus hukkus üle 400 inimese.
• 1970 – Biafra kinnitas veel kord oma alistumist, lõppes Nigeeria kodusõda.
• 1972 – Taani kuningannaks sai Margrethe II.
• 1986 – Lesothos toimus sõjaväeline riigipööre.
• 1989 – Tšehhoslovakkia politsei summutas üle 2000 osavõtjaga meeleavalduse.
• 1990 – Bulgaaria parlament tühistas kommunistliku partei võimumonopoli.
• 1992 – Sloveenia ja Horvaatia iseseisvust tunnustas Euroopa Ühendus.
• 1993 – Itaalia maffiaboss Salvatore Riina arreteeriti Sitsiilias. Ta oli olnud tagaotsitav juba 30 aastat.
• 1996 – Kreeka peaminister Andréas Papandréou astus tagasi.
• 2001 – tegevust alustas vaba võrguentsüklopeedia Wikipedia.
• 2011 – Lõuna-Sudaanis lõppes iseseisvusreferendum. 99% osalenutest hääletas iseseisvuse poolt.

 Pikemalt artiklis Sündinud 15. jaanuaril

• 1622 – Molière, prantsuse näitekirjanik ja teatrilavastaja
• 1791 – Franz Grillparzer, Austria kirjanik
• 1795 – Aleksandr Gribojedov, vene kirjanik
• 1809 – Pierre-Joseph Proudhon, prantsuse filosoof, sotsioloog ja majandusteadlane
• 1842 – Paul Lafargue, prantsuse revolutsionäär
• 1850 – Sofja Kovalevskaja, vene matemaatik
• 1873 – Max Adler, Austria filosoof, sotsioloog ja poliitik
• 1891 – Ossip Mandelštam, juudi päritolu vene kirjanik
• 1899 – Artur-Tõeleid Kliimann, eesti õigusteadlane
• 1900 – William Heinesen, fääri taanikeelne kirjanik
• 1906 – Aristoteles Onassis, kreeka laevandusmagnaat
• 1917 – Anton Raadik, eesti poksija
• 1918 – Gamal Abdel Nasser, Egiptuse poliitik ja sõjaväelane
• 1925 – August Englas, eesti maadleja
• 1929 – Martin Luther King, USA aktivist
• 1949 – Riho Mesilane, eesti ajakirjanik ja humorist
• 1957 – Priit Hõbemägi, eesti ajakirjanik
• 1958 – Boris Tadić, Serbia poliitik
• 1959 – Mart Rannut, eesti keeleteadlane
• 1960 – Anu Kalm, eesti graafik
• 1963 – Heie Treier, eesti kunstikriitik

 Pikemalt artiklis Surnud 15. jaanuaril

• 0069 – Galba
• 1826 – Nikolai Rumjantsev, Vene poliitik ja diplomaat
• 1841 – Friedrich Parrot, arstiteadlane ja bioloog
• 1915 – Sir George Strong Nares, Briti mereväeohvitser ja polaaruurija
• 1939 – Sergei Rezhevski, eesti arst
• 1940 – Alfred Palm, eesti insener
• 1975 – Ernest Koliqi, albaania kirjanik
• 1983 – Armin Öpik, eesti geoloog
• 1983 – Meyer Lansky, juudi päritolu USA kurjategija
• 1989 – Kalju Kangur, eesti kirjanik
• 2002 – Michael Anthony Bilandic, Chicago linnapea (1976–1979)
• 2003 – Gudmund Saxrud, Norra ametnik ja diplomaat
• 2008 – Artjom Sergejev, NSV Liidu sõjaväelane, Jossif Stalini kasupoeg
• 2008 – Brad Renfro, USA näitleja
• 2011 – Susannah York, Briti teatri- ja filminäitleja
• 2013 – John Thomas, USA kõrgushüppaja
• 2021 – Tiit Lilleorg, eesti näitleja
• 2024 – Uno Palu, eesti kümnevõistleja ja kergejõustiku treener

• Õigeusu kirikus Teeba vaga Pauluse ja vaga Johannes Telklase mälestuspäev

• Tallinna maksimumtemperatuur +4,6 °C (1983)
• Tallinna miinimumtemperatuur –25 °C (1942)
• Tartu maksimumtemperatuur +4,1 °C (1983)
• Tartu miinimumtemperatuur –27,9 °C (1968)