Merisutt

Merisutt (Petromyzon marinus) on Eesti vetes haruldane silmuliste seltsi kuuluv vereimeja veeloom, kes elutseb Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikul Atlandi ookeanis, Vahemere lääneosas ja Suures järvistus. Rahvasuus on merisutte kutsutud ka merisilmuks ja merisilmuseks.

Merisutt
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Sõõrsuud Cyclostomata
Selts	Silmulised Petromyzontiformes
Sugukond	Silmlased Petromyzontidae
Perekond	Petromyzon
Liik	Merisutt
Binaarne nimetus
Petromyzon marinus Linnaeus, 1758

Ta on silmlaste suurim esindaja. Tema angerjalaadse siugja keha mõõtmed võivad olla kuni 1,2 meetri ja kala võib kaaluda kuni 3 kg.

Sutt toitub imedes end suurema kala (peamiselt lõhe, meriforelli, angerja ja tursa) külge, rännates niimoodi ohvriga päevi või isegi nädalaid. Suti süljenäärmete eritised takistavad vere hüübimist ning põhjustavad punaste vereliblede hävimist ja kudede lagunemist.

Merisutt tegutseb põhiliselt rannikumeres, hoidudes põhja ligi. Koeb Briti saarte jõgedes märtsis-aprillis. Üksikud isendid võivad harva kudeda ka Eesti suuremates jõgedes.

Merisutt on kantud Eesti punasesse raamatusse.