Paavo Piik
Paavo Piik (sündinud 28. detsembril 1983) on eesti luuletaja, näitekirjanik ja dramaturg.
Haridus
Ta on lõpetanud 2001. aastal Tallinna Inglise Kolledži, 2006. aastal Oxfordi Ülikooli filosoofia, politoloogia ja majanduse erialal ning 2012. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (XXV lend) dramaturgina.[1]
Töö ja looming
2011. aastast on ta Kinoteatri dramaturg-lavastaja.[2] Aastatel 2012–2017 töötas ta ühtlasi Tallinna Linnateatris dramaturgi-lavastajana.
Ta on 2012. aastast Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige ja 2021. aastast ka selle juhatuse liige.[2]
Töö Linnateatris
- "Lantimiskunstnikud" – näidend ja lavastus koos Diana Leesaluga, esietendus 2012
- "Keti lõpp" – lavastaja Priit Võigemast, esietendus 2012
Muud lavaprojektid
- "Diiva" – kontsertetendus, esietendus 2012
- "Püstijalukomöödia" – esietendus Kinoteatris 2011
Kirjanduslooming
Paavo Piigil on ilmunud luulekogud "Kummuli linnad" (2006), "Lakoonia" (2008), "Kokkuplahvatus" (2009) ja "Harakuri" (2018).
Ta on kirjutanud näidendi "Panso" (Merle Karusoo lavastus, 2010). Tema näidend "Keti lõpp" saavutas Eesti Teatri Agentuuri 2011. aasta näidendivõistlusel kolmanda koha.[viide?]
Sport
Paavo Piik mängib squash'i. Ta on võitnud 2007. aastal Eesti koondise koosseisus Euroopa Rahvaste karika ning tulnud 2001., 2004., 2019. aastal Eesti meistriks.[3][4]
Tunnustus
- 2011 Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse III preemia ("Keti lõpp")[5]
- 2019 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia (koos Alissija-Elisabet Jevtjukova, Paul Piigi, Henrik Kalmeti, Aivo Ranniku, Marta Pulgaga (Kinoteatri Eksperimendi idee teostuse ja jäädvustamise eest)[6]
- 2023 Eesti Teatriliidu algupärase dramaturgia auhind (näidend "Üle oma varju")
Isiklikku
Paavo Piigi vend on produtsent Paul Piik.[7]
Viited
Välislingid
- Barbara Lehtna. Paavo Piik kirjutab haakuvale inimesele, Sirp, 5. aprill 2012
- Kaarel Kressa. Linnaluuletaja Paavo Piik ei salli liigseid sõnu, Eesti Päevaleht, 10. mai 2008