1983

Jaanuar

• 1. jaanuar – ARPANET läks ametlikult üle TCP/IP protokollile.
• ...

Veebruar

• 16. veebruar – Lõuna-Austraalia ja Victoria osariiki tabanud metsatulekahjudes hävis üle 2000 km² suurune maa-ala. Hukkus 75 inimest.

Märts

• 8. märts – USA president Ronald Reagan nimetas Florida osariigis Orlandos peetud kõnes Nõukogude Liitu "kurjuse impeeriumiks".

Aprill

• 4. aprill – Müügile tuli platvormimäng "Mario Bros.", "Super Mario" sarja esimene mäng.

Mai

• 20. mai – Aafrika Rahvuskongressi paramilitaarse tiiva uMkhonto we Sizwe korraldatud autopommiplahvatuses hukkus Pretorias 19 inimest.
• 20. mai – Prantsuse viroloogi Luc Montagnieri juhitud uurimismeeskond teatasid HI-viiruse avastamisest, kuid veel ei teatud, see põhjustab AIDS-i.
• 25. mai – Esilinastus film "Tähtede sõda: osa VI – Jedi tagasitulek"

Juuni

• 9. juuni – Suurbritannia parlamendivalimistel valiti suure ülekaaluga tagasi Margaret Thatcheri juhitud Konservatiivne Partei. Michael Footi juhitud Leiboristlik Partei saavutas halvima tulemuse alates 1918. aasta valimistest.

• 13. juuni – USA kosmoselaev Pioneer 10 ületas Neptuuni orbiidi, saades esimeseks inimese valmistatud sõidukiks, mis on päikesesüsteemist väljunud.
• 18. juuni – Sally Ride suundus kosmosesüstik Challengeri pardal esimese ameeriklannana kosmosesse.
• 18. juuni – Iraanis Shīrāzis poodi üles kümme naist, kuna nad olid olnud Baha'i usku.

Juuli

• 2. juuli – Pardal olnud tulekahju tõttu Kentucky osariigis hädamaandumise teinud Air Canada reisilennuk lahvatas uste avanedes põlema, hukkus 23 inimest.
• 15. juuli – Armeenia äärmusorganisatsioon ASALA korraldas pommiplahvatuse Pariisi Orly lennujaamas, tappes kaheksa ja vigastades 55 inimest.
• 16. juuli – British Airwaysi helikopter Sikorsky S-61 kukkus tiheda udu tõttu Keldi mere kohal alla. 26 pardal viibinud inimesest hukkus 20.
• 21. juuli – Antarktikas Vostoki uurimisjaamas registreeriti madalaim õhutemperatuur Maal: −89,2 °C.
• 22. juuli – Poola valitsus lõpetas riigis 19 kuud kestnud sõjaseisukorra, mille eesmärgiks oli olnud ametiühingu Solidaarsus mõju edasine suurenemine ja kommunistliku režiimi võimaliku langemise ära hoidmine.
• 27. juuli – Ameerika laulja Madonna andis välja omanimelise debüütalbumi.

August

• 18. august – Texase osariiki tabas orkaan Alicia, mille tõttu hukkus vähemalt 22 inimest ja mis tekitas üle miljardi dollari väärtuses kahju.
• 21. august – Manila lennuväljal mõrvati Filipiinide opositsiooniliider Benigno Aquino Jr., kes oli just naasnud vabatahtlikult kolmeaastasest eksiilist USA-s.

September

• 1. september – Korean Air Linesi lend 007: Nõukogude Liidu püüdurhävitaja tulistas Sahhalini saare lähedal Vaikses ookeanis alla reisilennuki. Hukkusid kõik pardal viibinud 246 reisijat ja 23 meeskonnaliiget.
• 19. september – Kariibi meres kuulutas end Suurbritanniast iseseisvaks Saint Kittsi ja Nevise saareriik.
• 23. september – Abu Nidali terroriorganisatsiooni poolt Pakistanist Karachist Abu Dhabisse teel olnud reisilennukile paigaldatud pomm tappis kõik 112 pardal olnud inimest.
• 26. september – NSV Liidu õhukaitsevägede kolonelleitnant Stanislav Petrov hoidis ära võimaliku kolmanda maailmasõja puhkemise.
• 27. september – Ameerika informaatik Richard Stallman teatas GNU projekti loomisest.

Oktoober

• 19. oktoober – Grenada saareriigis toimunud sõjaväelises riigipöördes hukati riigi peaminister Maurice Bishop.
• 23. oktoober – Liibanoni kodusõda: Enesetaputerroristide korraldatud rünnakus Beirutis hukkus 241 USA sõdurit, 58 rahvusvahelisse rahuvalvejõududesse kuulunud prantsuse parašütisti ja kuus tsiviilisikut.
• 25. oktoober – USA väed tungisid Grenadale, kus oli toimunud marksistlik riigipööre.

November

• ...

Detsember

• 10. detsember – Raúl Alfonsín sai Argentina esimeseks demokraatlikult valitud presidendiks, kes astus ametisse pärast seitse aastat kestnud riigist kestnud sõjalist diktatuuri.
• 17. detsember – Harrodsi pommirünnak: Ajutine Iiri Vabariiklik Armee lõhkas Londonis Harrodsi kaubamaja ees autopommi, tappes kuus inimest ja vigastades veel üle 90 teist.
• 19. detsember – Brasiilia Jalgpalli Konföderatsiooni vitriinkapist varastati originaalne Jules Rimet' karikas.

Jaanuar

• 4. jaanuar – Võimude käsul eksmatrikuleeriti Tartu ülikoolist grupp üliõpilasi, kes 24. detsembril 1982 olid seisnud auvalves Tartus Julius Kuperjanovi haual ning põletanud mälestusküünlaid^[1].

Veebruar

Märts

Aprill

• 6. aprill – Võimude käsul eksmatrikuleeriti liikumise Noor-Tartu üks liidreid Lauri Vahtre^[1].
• 30. aprill – Mõisakülas süüdati luteri kiriku puidust hoone. See hävis täielikult, kuid on tänaseks peaaegu taastatud.

Mai

• 16. mai – Esimesi happening '​e Eestis – Matti Miliuse suplus Tartu Ülikooli Raamatukogu purskkaevus.
• 22. mai – Tartus avati Kristjan Jaak Petersoni monument^[1].

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

• 30. detsember – Taasavati Niguliste muuseum-kontserdisaal^[1].
• Asutati Adamson-Ericu muuseum.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1983

• 19. jaanuar – Justyna Kowalczyk, poola murdmaasuusataja
• 2. veebruar – Carolina Klüft, rootsi kergejõustiklane
• 10. märts – Carrie Underwood, USA kantrilaulja
• 3. aprill – Ben Foster, inglise jalgpallur
• 23. aprill – Juss Laansoo, eesti motosportlane
• 23. aprill – Mari-Liis Lill, eesti näitleja
• 26. aprill – Jessica Lynch, USA sõdur
• 29. mai – Mihkel Kaevats, eesti luuletaja
• 4. juuni – Liisi Koikson, eesti laulja
• 8. juuni – Kim Clijsters, belgia tennisist
• 12. juuni – Ewert Sundja, eesti laulja
• 5. juuli – Taavi Peetre, eesti kuulitõukaja
• 2. august – Elina Partõka, eesti ujuja
• 4. september – Margit Rüütel, eesti tennisist
• 14. september - Amy Winehouse, inglise laulja.
• 11. oktoober – Ruslan Ponomarjov, ukraina maletaja
• 25. oktoober – Mirjam Liimask, eesti kergejõustiklane
• 16. november – Natalia Hissamutdinova, Eesti ujuja
• 4. detsember – Risto Kübar, eesti näitleja
• 10. detsember – Katrin Siska, eesti laulja (Vanilla Ninja)

 Pikemalt artiklis Surnud 1983

• 11. jaanuar – Grigori Rošal, Vene filmilavastaja
• 24. jaanuar – George Cukor, USA filmilavastaja
• 4. veebruar – Karen Carpenter, USA laulja ja trummar
• 18. märts – Umberto II, endine Itaalia kuningas
• 20. märts – Mihkel Kõvamees, Eesti mereväelane
• 4. aprill – Gloria Swanson, USA näitleja
• 11. aprill – Dolores del Río, Mehhiko-Ameerika näitleja
• 13. aprill – Mercè Rodoreda, katalaani kirjanik
• 23. aprill – Buster Crabbe, ameerika ujuja ja näitleja
• 30. aprill – George Balanchine, tantsija ja koreograaf
• 30. aprill – Muddy Waters, USA bluusimuusik ja kitarrist
• 25. mai – Idris I, Liibüa kuningas
• 30. mai – Rudolf Loo, eesti maadleja
• 1. juuni – Anna Seghers, Saksa kirjanik
• 3. juuni – Leo Anvelt, eesti kirjanik ja tõlkija
• 10. juuni – Georg-Peeter Meri, eesti diplomaat, kirjandusteadlane ja tõlkija
• 12. juuni – Verner Hans Puurand, eesti poliitik
• 12. juuni – Norma Shearer, USA näitleja
• 18. juuli – Salo Flohr, Tšehhoslovakkia / NSV Liidu maletaja
• 29. juuli – Luis Buñuel, hispaania filmirežissöör
• 13. august – Aleksander Hansson, eesti vaimulik
• 17. august – Ira Gershwin, USA luuletaja
• 10. september – Felix Bloch, USA füüsik
• 10. september – Jon Brower Minnoch, raskeim inimene, kes kunagi on elanud
• 25. september – Léopold III, belglaste kuningas
• 4. oktoober – Ida Urbel, eesti ballettmeister ja lavastaja
• 10. oktoober – Sir Ralph Richardson, Inglise näitleja
• 1. november – Egon Rannet, eesti näitekirjanik ja prosaist
• 1. detsember – Rudolf Loo, eesti maadleja
• 25. detsember – Joan Miró, Hispaania kunstnik
• 28. detsember – Dennis Wilson, USA muusik

• füüsika – Subrahmanyan Chandrasekhar, William Alfred Fowler
• keemia – Henry Taube
• meditsiin – Barbara McClintock
• kirjandus – William Golding
• rahu – Lech Wałęsa
• majandus – Gerard Debreu