Ratasajamiga raudtee on järsule kallakule rajatud rööbastee, mis on lisaks kandvatele/suunavatele rööbastele varustatud juhtrööbaste vahele paigaldatud hammaslatiga.
Vedurile paigaldatud üks või mitu vedavat hammasratast haakuvad hammaslatiga, mis võimaldab rongil liikuda 7–10% kaldega nõlvadel. Suurem osa ratasajamiga raudteedest on kasutusel mägipiirkondades.
Maailma esimene ratasajamiga raudtee, Middletoni raudtee võeti kasutusele 1812. aastal ja see ühendas Suurbritannias West Yorkshire'is asuvat Middletoni Leedsiga. Raudteel kasutusel olnud hammaslattülekandele võttis 1811. aastal patendi John Blenkinsop.[1]
Maailma esimene ratasajamiga mägiraudtee oli Washingtoni mäe ratasajamiga raudtee New Hampshire'is, mis teenindas esimesi piletiga sõitjaid 1868. aastal. Järgmisel aastal pikendati trassi mäe tipuni.[2]
Mandri-Euroopa esimene ratasajamiga raudtee avati Šveitsis 1871. aastal ja sõidutas reisijaid Rigi mäele.
Mõlemad eelnimetatud raudteeliinid on endiselt kasutusel.
Ratasajamiga raudtee – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis