Robert Stroud
Robert Franklin Stroud (28. jaanuar 1890 Seattle, Washingtoni osariik – 21. november 1963 Springfield, Missouri) oli USA kurjategija, keda on nimetatud riigi üheks kõige kurikuulsamaks kurjategijaks.
Leavenworthi vanglas karistust kandes pidas Stroud linde ja tegeles nende müügiga, saades seeläbi tunnustatud ornitoloogiks. Stroudil oli probleeme paljudes vanglates, mistõttu pikendati tema karistusaega korduvalt. Vanglakaristust jäi ta kandma elu lõpuni.
Elulugu
Stroud sündis Washingtoni osariigis Seattle'is. Ta oli 13-aastane, kui ta oma alkohoolikust isa juurest ära põgenes.
18-aastaselt töötas ta Alaskal kupeldajana. 1909. aasta jaanuaris tappis ta ühe baarimehe, kes oli ühte tema prostituutidest rünnanud. Tapmise eest saadeti ta 12 aastaks McNeil Islandi föderaalvanglasse.[1] Stroud sai endale erakordselt ohtliku vangi maine, kel oli sageli lahkhelisid vanglakaaslaste- ja töötajatega. Ta ründas mitmel korral oma vanglakaaslasi. 1912. aastal saadeti ta Leavenworthi vanglasse Kansases. 1916. aastal tappis ta isetehtud noaga ühe vangivalvuri. Stroud mõisteti süüdi esimese astme mõrvas ja saadeti poomissurma, kuid pärast mitut kohtuprotsessi leevendati tema karistust eluaegsele vanglakaristusele.[2]
Eluaegset vanglakaristust hakkas Stroud kandma Leavenworthis üksikvangistuses. 1920. aastal avastas ta vangla hoovist vigastatud linnu ja hakkas seejärel teda kasvatama ning paari aasta pärast oli tema hoole all juba umbes paarsada kanaarilindu. Ta süvenes põhjalikult ornitoloogiasse, uurides lindude eluviisi ja psühholoogiat, ning 1933. aastal valmis tal raamat kanaarilindude haiguste kohta, "Diseases of Canaries", mida müüdi suurel hulgal. Ta andis suure panuse lindude patoloogiasse, pälvides nii ornitoloogide ja linnupidajate seas austuse ja mõningal määral kaastunnet. Stroud juhtis vanglast edukalt oma tegevust, kuid tema ettevõtmised ei meeldinud vangla töötajaskonnale, ning pärast seda, kui avastati, et ta oli kongis salaja alkoholi valmistanud, viidi ta 1942. aastal lõpuks üle Alcatrazi[2], mis oli tol ajal karmima režiimiga vangla kogu riigis.
Alcatrazi jõudis Stroud 19. detsembril 1942. Erinevalt eelmisest vanglast ei lubatud tal Alcatrazis kanaarilinde pidada, kuid sellest hoolimata sai ta seal hüüdnimeks "Alcatrazi Linnumees". Alcatrazis veetis ta veidi üle 16 aasta. Esimesed kuus aastat oli ta D-bloki kongis enne, kui ta viidi 1948. aastal vangla haiglasse.[3]
1959. aastaks oli Stroud tervis tunduvalt halvenenud ja ta viidi üle Missouri osariiki Springfieldi föderaalvangide meditsiinikeskusesse, kuhu ta jäi kuni oma surmani 21. novembril 1963. Ta suri 73-aastaselt. Ta viibis oma elust 54 aastat vanglas, millest 42 üksikvangistuses. Ta maeti Illinoisi osariiki Metropolise linna kalmistule.[4]
1943. aastal diagnoosis psühhiaater Romney M. Ritchey tal psühhopaatia. Stroudi IQ hinnati aga tavapärasest kõrgemaks – 134 punkti.
Popkultuuris
1955. aastal avaldas Thomas E. Gaddis Stroudi kohta teose, "Birdman of Alcatraz" ("Alcatrazi Linnumees"). Gaddis, kes toetas tugevalt vangide rehabiliteerimist, kujutas Stroudi heas valguses. Raamatu põhjal kirjutas Guy Trosper stsenaariumi 1962. aasta samanimelisele filmile, mille lavastas John Frankenheimer. Stroudi kehastas filmis Burt Lancaster. Nii raamat kui ka film on suures osas välja mõeldud, samuti on mõned endised vanglakaaslased öelnud, et Stroud oli olnud palju õelam ja ebameeldivam, kui teda filmis oli kujutatud.
Teosed
- "Stroud's Digest on the Diseases of Birds"
- "Diseases of Canaries"