| Lühend | SKA |
|---|---|
| Deviis | Oleme ühiskonnas inimeste jaoks turvavõrguks. |
| Asutatud | 1. veebruar 1993 |
| Tüüp | riigiasutus |
| Eesmärk | - sotsiaalkindlustusameti teenused on vajaduspõhised ja kasutajamugavad; - sotsiaalkindlustusamet on Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi kompetentsikeskus; - inimeste elukvaliteet on paranenud. |
| Peakorter | Paldiski mnt 80, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
| Ametlikud keeled | Eesti keel |
| Peadirektor | Maret Maripuu |
| Emaorganisatsioon | Sotsiaalministeerium |
| Eelarve maht | 4,099 mld €  (+13%) (2023) |
| Töötajad | 706 (+2,6%) (2021) |
Sotsiaalkindlustusamet (lühend SKA) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis tegeleb sotsiaalkaitse ja lastekaitse korraldamisega ning teeb riiklikku järelevalvet.[1]
Sotsiaalkindlustusamet osutab jooksvalt teenuseid umbes 700 000 inimesele. Näiteks 2017. aastal maksis sotsiaalkindlustusamet igal kuul 420 000 pensionärile umbes 140 miljonit eurot pensioni, 160 000 perele 16 miljonit eurot peretoetusi ja 17 000 inimesele 15 miljonit eurot vanemahüvitisi.[2]
Sotsiaalkindlustusamet on suurima eelarvega Eesti valitsusasutus. Kui Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve moodustab 47% Eesti riigieelarve kulude mahust, siis sotsiaalkindlustusameti eelarve moodustab koguni 52% Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest ehk umbes veerandi Eesti riigi eelarvest.[3]
Sotsiaalkindlustusameti tööd juhib peadirektor.[4] Alates 1. juulist 2022 on selles ametis Maret Maripuu.
Sotsiaalkindlustusametil on klienditeenindused kõigis Eesti maakondades.[5]
| Infotelefoni nimetus | Telefoninumber |
|---|---|
| Sotsiaalkindlustusameti infotelefon | 612 1360 |
| Lasteabi telefon | 116 111 |
| Kadunud laste telefon | 116 000 |
| Ohvriabi kriisitelefon | 116 006 |
| Naiste tugikeskuste kontaktandmed | Leiad siit |
Ameti peamised ülesanded on järgmised:[1]
Sotsiaalkindlustusameti makstavateks hüvitisteks on riiklikud pensionid, riiklikud peretoetused, psühholoogilise abi kulude hüvitamine, kuriteoohvri riiklikud hüvitused ja puuetega inimeste sotsiaaltoetused. Lisaks pakutakse kriisiabiteenust, lepitusteenust, pereteraapia teenust, asendushoolduse ja kasuvanemluse teenust, lastekaitse teenust, erihoolekandeteenuseid, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid ja puude tuvastamise teenust.
Sotsiaalkindlustusamet loodi 1. veebruaril 1993.[6]
Alates 1. jaanuarist 2000 on kasutusel sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS).[7]
14. oktoobril 2019 avati veebipõhine iseteenindusportaal. Esimese teenusena said lapsevanemad seal kasutada taotlusvaba perehüvitiste teenust.[8]
| Ametiaja algus | Ametiaja lõpp | Nimi |
|---|---|---|
| 1993 | 1995 | Georg Männik |
| 1995 | 1996 | Ado Viik |
| 07.08.1996 | 29.04.1997 | Külli Pedak peadirektori ülesannetes |
| 30.04.1997 | 21.12.2011 | Külli Pedak |
| 22.12.2011 | 01.04.2012 | Liivi Evartson peadirektori ülesannetes |
| 02.04.2012 | 23.06.2016 | Juta Saarvet[9] |
| 01.07.2016 | 28.02.2021 | Egon Veermäe[10] |
| 01.03.2021 | 31.03.2022 | Indrek Holst[11] |
Sotsiaalkaitse infosüsteem (lühend SKAIS) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse seadustest tulenevate Sotsiaalkindlustusameti avalike ülesannete täitmise eesmärgil, sealhulgas riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ning elatisabi pakkumise, määramise ja maksmise eesmärgil ning ohvriabi, puude raskusastme tuvastamise, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse korraldamise eesmärgil. Süsteemi omanik on Sotsiaalkindlustusamet. [7] Infosüsteemi kasutajad on kõik vabariigi pensioniametid, Riiklik pensionkindlustuse register ja Sotsiaalkindlustusamet.[12]
