Suurbritannia kuninglik merevägi
Suurbritannia kuninglik merevägi (The Royal Navy, RN) on meresõja ja teisi mereväe ülesandeid täitev väeliik Suurbritannia relvajõududes.
| Suurbritannia kuninglik merevägi | |
|---|---|
.jpg) Suurbritannia lennukikandja HMS Queen Elizabeth | |
| Asutatud | 1576 |
| Riik | Suurbritannia |
| Kuuluvus | Suurbritannia relvajõud |
| Liik | merevägi |
| Ülesanne | meresõda |
| Suurus | 34 130 tegevväelast 12 000 reservväelast |
| Hüüdnimi | Senior Service |
| Deviis | Si vis pacem, para bellum |
| Ülemad | |
| Esimene merelord | Ben Key |
| Ülemjuhataja | Charles III |
| Sümboolika | |
| Mereväe lipp |  |
Briti ja Šoti kuningad kasutasid sõjalaevu juba varasel keskajal, kuid esimesed suured merelahingud peeti Prantsusmaa vastu Saja-aastase sõja ajal. Tänapäeva kuninglik merevägi loeb oma algusajaks 16. sajandi esimese poole ning see on seega Suurbritannia vanim väeliik. Oma vanuse tõttu, kutsutakse mereväge Vanemteenistuseks (Senior Service).[1]
Alates 18. sajandist kuni Teise maailmasõjani oli Suurbritannia merevägi maailma võimsaim merevägi. Sel oli oluline roll Briti impeeriumi loomisel ja kaitsmisel ning mitmed olulised kolooniad ja mereväebaasid võimaldasid mereväel omada globaalset mõju.[2] Ajaloolise silmapaistvuse tõttu on isegi mitte-brittide seas tavaline nimetada Suurbritannia kuninglikku mereväge ilma riigi täpsustuseta Royal Navy-ks. Pärast Esimest maailmasõda vähendati märkimisväärselt mereväe suurust, kuid isegi siis oli see Teise maailmasõja alguses maailma suurim merevägi. Külma sõja ajal spetsialiseerus merevägi allveelaevatõrjele, otsides Nõukogude allveelaevu ning patrullides GIUK-i koridori piirkonnas ehk Gröönimaa, Islandi ja Suurbritannia vahelisel alal. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist, on mereväe fookus pöördunud tagasi osalemisele operatsioonidel üle maailma. Mereväe koosseisu kuulub 72 sõjalaeva, mille hulgas on kaks lennukikandjat, 10 tuumajõul liikuvat allveelaeva, 12 fregatti ja 26 valvelaeva.
Kuninglik merevägi on osa Tema Majesteedi Mereväeteenistusest, kuhu kuulub ka Kuninglik Merejalavägi. Mereväeteenistuse juht on esimene merelord, kes on auastmelt admiral ning Suurbritannia riigikaitsenõukogu liige.[3] Merevägi kasutab kolme mereväebaasi, mis asuvad Portsmouthis, Gare Lochis ja Devonportis ning kaht lennuvälja, mis asuvad Yeovilis ja Helstonis.[4] Plymouthi lähedal asuv Devonporti mereväebaas on Lääne-Euroopa suurim mereväebaas.[5]