Tšiili maasikas

taimeliik

Tšiili maasikas (Fragaria chiloensis) on roosõieliste sugukonda kuuluv maasikaliik. Liik on looduslikult laialt levinud Vaikse ookeani rannikul Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Hawaiil.[1] Arvatakse, et rändlinnud on levitanud tšiili maasika Hawaii, Argentina ja Tšiili mägedesse.[2] Liik on tuntud suurte viljade poolest ja on üks kahest liigist, millest on aretatud tänapäeva aedmaasikas.[1]

Tšiili maasikas

Taksonoomia
RiikTaimed Plantae
HõimkondKatteseemnetaimed Magnoliophyta
KlassKaheidulehelised Magnoliopsida
SeltsRoosilaadsed Rosales
SugukondRoosõielised Rosaceae
AlamsugukondRoosilised Rosoideae
PerekondMaasikas Fragaria
LiikTšiili maasikas
Binaarne nimetus
Fragaria chiloensis
(L.) Mill.

Taime kirjeldus

Tšiili maasikas on õitsev mitmeaastane taim, mis annab söödavaid marju. Marjad võivad värvuselt olla nii punased kui valged. Eelistatumad on olnud valged, arvatavasti marja suuruse tõttu.[2]

Tavaliselt on taim madal, aga võib kasvada kuni 30 cm kõrguseks.[1] Tšiili maasikale on iseloomulikud punakad lehtedeta karvased varred, lehed on paksud ja nahkjad, mis lahknevad kolmeks.[3] Lehtede pikkus on umbes 2 cm, värvuselt on need rohelised ja läikivad.

Taimeliik õitseb ja kannab vilju kevadel ja suvel.[3] Tšiili maasika õied on valged ja viie kroonlehega.[3]

Tšiili maasikaga on ka sarnaseid liike, kuid erinevalt tšiili maasikast on nende lehed hoopis õhemad ning neid on leitud rohkematest paikadest. Lehtede poolest sarnaneb tšiili maasikas alaska maraniga (Potentilla villosa), mis kuulub samuti roosõieliste sugukonda.[3]

Ajalugu

Marja sõid palju põlisrahvad, kes elasid taime kasvukoha läheduses.[3] Eelistatult on vilja söödud just värskelt, mitte kuivatatult ega konserveeritult.[3] Tänapäeval paljudele tuntud aedmaasikas (Fragaria × ananassa) on just tšiili ja virgiinia maasika (Fragaria virginiana) ristand.[3] Hübriide hakati esmakordselt aretama Prantsusmaal 1700. aastatel, kui üks Prantsuse spioon tõi kodumaale mõned Tšiilist leitud taimed.[3]

Viited