Ujumise Euroopa meistrivõistlused

Ujumise Euroopa meistrivõistlused on Euroopa riikide ujumise meistrivõistlused, mida korraldab LEN - Euroopa veespordi juhtorgan. Meistrivõistlusi peetakse praegu iga kahe aasta tagant (paarisaastatel); ja alates 1999. aastast on nad hõlmanud 4 veespordiala: ujumine (pikk rada / 50 m bassein), vettehüpped, kujundujumine ja avaveeujumine. Enne 1999. aastat osales meistrivõistlustel ka veepall, mis aga eraldati ujumise Euroopa meistrivõistluste programmist alates 1999. aastast ja korraldab eraldi meistrivõistlusi. Olümpia-aastal avaveeujumist ei korraldata.

Meistrivõistlused toimuvad tavaliselt kahe nädala jooksul suve lõpul; viimastel suveolümpiamängude aastatel (2004, 2008 ja 2012) viidi meistrivõistlused siiski kevadesse, et viia need suveolümpiamängudelt eemale.

Nende meistrivõistluste ujumisosa peetakse üheks silmapaistvamaks ujumisvõistluseks maailmas. Peab veel mainima, et LEN viib läbi ka iga-aastaseid lühiraja (25 meetri) ujumise meistrivõistlusi, mis on täiesti eraldiseisev ja täiesti eristuv sündmus (tavaliselt peetakse see detsembri alguses).

Meistrivõistlused toimusid esimest korda 1926. aastal ja alade hulka kuulus ka veepall enne 1999. aastat. Naistel lubati esimest korda osaleda teistel meistrivõistlustel 1927. aastal.

Number	Aasta	Linn	Riik	Alasid	Aeg	Võitja	Teine	Kolmas
1.	1926	Budapest	Ungari	9	18.–22. august	Saksamaa	Rootsi	Ungari
2.	1927	Bologna	Itaalia	16	31. august – 4. september	Saksamaa	Rootsi	Holland
3.	1931	Pariis	Prantsusmaa	16	23.–30. august	Ungari	Saksamaa	Holland
4.	1934	Magdeburg	Saksamaa	16	12.–19. august	Saksamaa	Holland	Ungari
5.	1938	London	Suurbritannia	16	6.–13. august	Saksamaa	Taani	Holland
6.	1947	Monte Carlo	Monaco	16	10.–14. september	Prantsusmaa	Taani	Ungari
7.	1950	Viin	Austria	16	20.–27. august	Prantsusmaa	Holland	Saksamaa LV
8.	1954	Torino	Itaalia	18	31. august – 5. september	Ungari	NSVL	Saksa DV
9.	1958	Budapest	Ungari	20	31. august – 6. september	NSVL	Suurbritannia	Holland
10.	1962	Leipzig	Saksa DV	23	18.–25. august	Holland	Saksa DV	NSVL
11.	1966	Utrecht	Holland	23	20.–27. august	NSVL	Saksa DV	Holland
12.	1970	Barcelona	Hispaania	34	5.–13. september	Saksa DV	NSVL	Saksamaa LV
13.	1974	Viin	Austria	37	18.–25. august	Saksa DV	Saksamaa LV	Suurbritannia
14.	1977	Jönköping	Rootsi	37	14.–21. august	Saksa DV	NSVL	Saksamaa LV
15.	1981	Split	Jugoslaavia	37	4.–12. september	Saksa DV	NSVL	Suurbritannia
16.	1983	Rooma	Itaalia	38	22.–27. august	Saksa DV	NSVL	Saksamaa LV
17.	1985	Oslo Sofia	Norra  Bulgaaria	39	4.–11. august	Saksa DV	NSVL	Saksamaa LV
18.	1987	Strasbourg	Prantsusmaa	41	16.–23. august	Saksa DV	NSVL	Saksamaa LV
19.	1989	Bonn	Saksamaa LV	43	15.–20. august	Saksa DV	NSVL	Prantsusmaa
20.	1991	Ateena	Kreeka	47	18.–25. august	NSVL	Saksamaa	Ungari
21.	1993	Sheffield	Suurbritannia	47	3.–8. august	Saksamaa	Venemaa	Ungari
22.	1995	Viin	Austria	47	22.–27. august	Venemaa	Saksamaa	Ungari
23.	1997	Sevilla	Hispaania	51	19.–24. august	Venemaa	Saksamaa	Ungari
24.	1999	Istanbul	Türgi	55	26. juuli – 1. august	Saksamaa	Venemaa	Holland
25.	2000	Helsingi	Soome	55	3.–9. juuli	Venemaa	Saksamaa	Itaalia
26.	2002	Berlin	Saksamaa	57	29. juuli – 4. august	Saksamaa	Venemaa	Itaalia
27.	2004	Madrid	Hispaania	58	5.–16. mai	Ukraina	Venemaa	Itaalia
28.	2006	Budapest	Ungari	58	26. juuli – 6. august	Venemaa	Saksamaa	Prantsusmaa
29.	2008	Eindhoven	Holland	54	13.–24. märts	Venemaa	Itaalia	Prantsusmaa
30.	2010	Budapest	Ungari	61	4.–15. august	Venemaa	Saksamaa	Prantsusmaa
31.	2012	Debrecen Eindhoven	Ungari  Holland	55	15.–27. mai	Ungari	Saksamaa	Itaalia
32.	2014	Berlin	Saksamaa	64	13.–24. august	Suurbritannia	Venemaa	Itaalia
33.	2016	London	Suurbritannia	64	9.–22. mai	Suurbritannia	Ungari	Venemaa
34.	2018	Glasgow Edinburgh	Suurbritannia	72	2.–12. august	Venemaa	Suurbritannia	Itaalia
35.	2021	Budapest	Ungari		10.–23. mai	Suurbritannia	Venemaa	Itaalia
36.	2022	Rooma	Itaalia		11.–21. august