3. juuli

Eestis

• 1624 – jaanitulest süttis juba osaliselt lagunenud Tartu Toomkirik, mis pärast tulekahju jääb jäädavalt varemetesse.^[1]
• 1858 – Tallinnas Vene turul peksti avalikult (aeti läbi kadalipu) 51 Kurisoo ja Anija mõisa talupoega, sest nad tulid Eestimaa kubermangu valitsusele oma mõisnike suhtes kaebusi esitama.^[2]
• 1870 – asutati Tartu Saksa Käsitööliste Selts.^[3]
• 1878 – Tartus algas järgmise päevani kestnud II üldlaulupidu.^[4]
• 1906 – Tallinna reidil seisval õppelaevastiku ristlejal "Pamjat Azova" toimus ülestõusukatse. 18 ülestõusu juhti hukati kohtu otsusega 18. augustil (vkj 5. august) Toompea lossi aias.
• 1909 – Tartus algas 4. juulini kestnud ligi 400 osavõtjaga suur põllutööteemaline koosolek, kus muu hulgas oli esindajaid eesti asundustest Venemaal.^[5]
• 1919 – Strazdumuiža koolimajas kirjutati alla sõjategevuse lõpetamise kokkuleppele Eesti ja Saksa vägede vahel – lõppes Landesveeri sõda, Vabadussõja relvakonflikt Landeswehri ja Rauddiviisiga Läti territooriumil.
• 1920 – Tallinnas algasid Eesti esimesed meistrivõistlused kergejõustikus.^[6]
• 1920 – Stephen George Tallentsi juhitav komisjon määras kindlaks Eesti-Läti piirijoone.^[7]
• 1932 – Rootsi kroonprints Gustaf Adolf lahkus Tallinnast.
• 1936 – Tallinnas tuli kokku Põllutöökoja uus koosseis, August Jürima valiti esimeheks.
• 1992 – jõustus Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseadus.^[8]

Maailmas

• 0324 – Adrianoopoli lahing.
• 1250 – mamelukid vangistasid ristisõjas Prantsuse kuningas Louis IX.
• 1767 – mitšman Robert Pitcairn avastas saared, mis tema järgi nimetati Pitcairni saarteks.
• 1775 – George Washington asus Kontinentaalarmee etteotsa.
• 1778 – algas Baieri pärilussõda.
• 1844 – Eldey saarel Islandi rannikul tapeti viimane paar hiidalke.
• 1848 – Taani Lääne-Indias (nüüd USA Neitsisaared) vabastati orjad.
• 1866 – Sadova lahing.
• 1886 – Karl Benz esitles esimest sõiduvahendiks ehitatud autot.
• 1898 – USA laevastik hävitas Kuuba rannikul, Santiago all Hispaania laevastiku.
• 1933 – Londonis kirjutasid Nõukogude Liidu, Eesti ja veel seitsme riigi esindajad alla Agressiooni defineerimise konventsioonile.
• 1941 – Stalin pidas raadiokõne nõukogude rahvale.^[9]
• 1944 – Punaarmee vabastas Minski.
• 1974 – Austraalia valitsus tunnustas de jure Eesti, Läti ja Leedu inkorporeerimist Nõukogude Liitu. Avalikuks tuli see 3. augustil 1974. 1975. aasta detsembris tühistas järgmine Austraalia valitsus selle otsuse.^[10]
• 1988 – Iran Airi lend 655: USA laevastiku alus USS Vincennes tulistas Pärsia lahel Hormuzi väina kohal alla Iraani reisilennuki. Kõik pardal viibinud 290 inimest hukkusid.

 Pikemalt artiklis Sündinud 3. juulil

• 1780 – Carl Ludvig Engel, Saksa päritolu Soome arhitekt
• 1883 – Franz Kafka, Austria kirjanik
• 1897 – Elise Aron, eesti jurist
• 1903 – Lembit Pärn, Nõukogude sõjaväelane
• 1921 – François Reichenbach, prantsuse filmilavastaja
• 1925 – Anatoli Efros, vene teatrilavastaja ja filmirežissöör
• 1937 – Tom Stoppard, inglise kirjanik
• 1941 – Liamine Zéroual, Alžeeria president 2001–2004
• 1943 – Enn Kärmas, eesti kujunduskunstnik
• 1944 – Viiu Härm-Rummo, eesti luuletaja
• 1951 – Jean-Claude Duvalier, Haiti president 1971–1986
• 1951 – Lea Laarmaa, eesti riigikohtunik
• 1952 – Laura Branigan, USA laulja ja näitleja
• 1954 – Valeri Korb, riigikogu liige
• 1956 – Andres Root, eesti audiitor
• 1962 – Tom Cruise, ameerika näitleja
• 1966 – Märt Kraft, siseministeeriumi kantsler
• 1970 – Teemu Selänne, soome jäähokimängija
• 1979 – Ludivine Sagnier, prantsuse modell ja näitleja
• 1987 – Sebastian Vettel, saksa Vormel 1 sõitja

 Pikemalt artiklis Surnud 3. juulil

• 1907 – Maksud Alihhanov-Avarski, Vene kindral, Mervi ja Thbilisi kuberner
• 1941 – Friedrich Akel, eesti poliitik ja diplomaat
• 1966 – Jaan Saul, eesti näitleja ja lavastaja
• 1971 – Jim Morrison, laulja (The Doors)
• 2003 – Juri Štšekotšihhin, vene ajakirjanik ja poliitik
• 2014 – Jüri Tuulik, eesti kirjanik

• Rahvusvaheline kilekotivaba päev^[11]

• Eestis – Arvo, Aulik

• ...