Urmas Kibuspuu

Urmas Kibuspuu (5. detsember 1953 Tallinn – 13. juuni 1985 Tallinn) oli eesti näitleja.

Ta lõpetas kunstikallakuga Tallinna 46. Keskkooli, kus tema klassivendade seas olid Georg Bogatkin ja Raimo Aas. Juba keskkoolis osales ta teatrikavades.^[1] 1976. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 7. lennu koos Tiit Bergi, Sulev Luige, Aare Laanemetsa ja Jüri Krjukoviga. See oli ka viimane lend, mida juhendas Voldemar Panso.^[2]

Urmas Kibuspuud on nimetatud XX sajandi Eesti üheks eredamaks meesnäitlejaks Theodor Altermanni ja Jaan Sauli kõrval.^[1] Sügavate draamalavastuste kõrval mängis ta nii lastelavastuses ja -filmides kui ka komöödiates ja estraadikavades, tihti koos Jüri Krjukoviga.

Lavastused

"Popi ja Huhuu"
"Tabamata ime"
"Harold ja Maude"
"Savoy ball"
"Roosiaed"

Telelavastused

1976 "Kuidas kuningas kuu peale kippus" (Kuningas; autor Joachim Knauth, režissöör Elvi Koppel)
1978 "Mõistatuslik inimene" (kõnemäng A. H. Tammsaare aforismide ainetel, režissöör Terje Põder)
1979 "Miks ka mitte" (peaosades Urmas Kibuspuu ja Jüri Krjukov, režissöör Toomas Lepp)
1980 "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (Kasper)
1981 Eduard Vilde "Pisuhänd" (Tiit Piibeleht; režissöör Terje Põder)
1981 "Igihaljas vaatemäng" (autorid Priit Aimla ja Eero Spriit, režissöör Toomas Lepp)
1982 Eduard Bornhöhe "Kuulsuse narrid" (Jaan Tatikas; režissöör Ago-Endrik Kerge)
1983 Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk meistrite kool" (Raimond Laul; režissöör Terje Põder)

Filmid

1976 "Aeg elada, aeg armastada" (Pukspuu)
1978 "Stereo" (Imre)
1980 "Ideaalmaastik" (Vidrik Kits)
1981 "Na grani vekov"
1981 "Nukitsamees" (Tölpa)
1982 "Arabella, mereröövli tütar" (Aadu)
1982 "Teisikud" (Silver; režissöör-lavastaja Leo Karpin, režissöör Lembit Ulfsak)
1982 "Musta katuse all" (Juhan Smuuli "Lea" järgi, režissöörid Ago-Endrik Kerge ja Terje Põder)
1983 "Suletud ring" (Bengt Larsson)
1984 "Naksitrallid" (multifilm)
1984 "Karoliine hõbelõng" (Röövel)
1985 "Puud olid..." (Mõisahärra)
1986 "Savoy ball" (Celestin)

Kuuldemängud

1977 "Mõrv puiesteel" (Vaino Adler; autor Vambola Rähni, režissöör Heino Kulvere)
1977 "Kolm kanget" (Prussakas; August Jakobsoni muinasjuttude järgi raadiole seadnud Hendrik Relve, režissöör Astrid Relve)
1978 "Salapärane loom Hipopotamus" (lõvipoeg Leo; režissöör Heino Kulvere, autorid V. Lifšits ja I. Kitšanova)
1978 "Kas oskate jäneste keelt" (väike õnnetu jänku Silekõrv; autor Inge Trikkel, režissöör Salme Reek)
1978 "Loogiline telefonikõne" (autor Pirkko Jaakola, režissöör Heino Kulvere)
1978 "Mesinädalad" ("Viimne palve") (kindlustuskompanii agent; autor Albertas Laurinčiukas, režissöör Härmo Saarm)
1978 "Tuisk" (Heimar; autor Leho Männiksoo, režissöör Härmo Saarm)
1978 "Paharetipoisid" (II paharet; autor Rudolfs Blaumanis, režissöör Salme Reek)
1980 "Odüsseia" (Homerose eepose järgi seadnud Andres Ehin, režissöör Härmo Saarm)
1980 "15-aastane kapten" (autor Jules Verne, režissöör Jüri Karindi)
1980 "Maigret' revolver" (Lebas; autor Georges Simenon, režissöör Tanel Lään)
1980 "Prõssa-Põssa ja Roosa Vissimuu" (Pilvejulla; autor Heljo Mänd, režissöör Salme Reek)
1980 "Hõbepaber" (Kino direktor; autor Ardi Liives, režissöör Heino Kulvere)
1980 "Saatanlik sadu" (Kuiv; autor Jerzy Krzyston, režissöör Einar Kraut)
1981 "Süüdistuse tunnistaja" (Hearne; autor Agatha Christie, režissöör Heino Kulvere)
1981 "Cipollino seiklused" (Nuhik; autor Gianni Rodari, režissöör Salme Reek)
1981 "Äraaetud hobune" (Bertram; autor Françoise Sagan, režissöör Salme Reek)
1981 "Kapten Ahabi kättemaks" (autor Hermann Melville, režissöör Einar Kraut
1982 "Pavlinka" (Jakim Saroka; autor Janka Kupala, režissöör Salme Reek)
1982 "Juubelikokkutulek" (autor Kalle Suuroja, režissöör Heino Kulvere)
1983 "Nils Holgersson" (Isahani Marten; autor Selma Lagerlöf, režissöör Salme Reek)
1983 "Vedelvorst" (Kustav; autor Hugo Raudsepp, režissöör Salme Reek)
1983 "Jõuluöö" (Kangur; autor Nikolai Gogol, režissöör Astrid Relve)
1984 "Kass! Kass! Kass" (Poiss; autor Paul-Eerik Rummo, režissöör Salme Reek)
1984 "Häda mõistuse pärast" (autor Aleksandr Gribojedov, režissöör Aksel Küngas)
1985 "Millal tuleb parandaja?" (Mees; autor Toivo Tootsen, režissöör Härmo Saarm)
1985 "Mustikamurr ja Maasikapõnn" (Mustikamurr; autor Ivi Küla, režissöör Salme Reek)

Tunnustus

1981 Ants Lauteri nimeline auhind

Isiklikku

Urmas Kibuspuu sai nime Karl August Hindrey raamatu "Urmas ja Merike" järgi.^[3] Tema hüüdnimi oli Kips.

Tal on poeg Paul-Erik Kokamägi (sündinud 1977); poja ema on Ilo Kokamägi, kelle õde on kunstnik Epp Maria Kokamägi.

Tema tädipoeg Enn Veevo on EEKBKL Palade Priikoguduse pastor, teine tädipoeg Jaan Bärenson on Eesti Piibliseltsi peasekretär.

31-aastaselt suri Kibuspuu ajukasvajasse.^[viide?]

Viited

Kirjandus

Rait Avestik, "Urmas Kibuspuu. 31 aastat". Tallinn: Tänapäev 2009. ISBN: 978-9985-62-846-1

Välislingid

Internet Movie Database
Kirsti Vainküla. "Ma ei saa kunagi rahu, et temast sai näitleja", Õhtuleht, 30. november 2000
Kirsti Vainküla "Arusaam, kes mu isa oli, võtab kogu elu." Õhtuleht, 5. detsember 2003
Jaanus Kulli. "Kips oli omamoodi näoga", Õhtuleht, 6. detsember 2008
Rando Tooming "Urmas Kibuspuu: kuulsus pole muud kui riiklikud matused", Õhtuleht, 3. detsember 2009
"Uus raamat meenutab varalahkunud näitlejat Urmas Kibuspuud" Postimees, 3. detsember 2009
Andres Laasik. "Urmas Kibuspuu lühike elu väärib pikka kroonikat", Eesti Päevaleht, 11. detsember 2009

[1]

[2]

[3]

Search