Valgevene NSV

Riigijuhtimine

Valgevene NSV formaalseks juhtorganiks oli aastatel 1920-1946 oli Valgevene NSV Rahvakomissaride Nõukogu, mille juhtideks olid:

• 1920–1924, Aleksandr Grigorjevitš Tšervjakov (valgevene Аляксандр Рыгоравіч Чарвякоў);
• 1924–1927, Jossif Aleksandrovitš Adamovitš (Ио́сиф Алекса́ндрович Адамо́вич);
• 1927–1930, Nikolai Matvejevitš Goloded (valgevene Мікалай Мацвеевіч Галадзед);
• 1937, Danila Ivanovitš Volkovitš (Данила Иванович Волкович)
• 1937–1938, Afanassi Fjodorovitš Kovaljov (Афанасий Фёдорович Ковалёв);
• 1938–1940, Kuzma Venediktovitš Kisseljov (valgevene Кузьма Венедыктавіч Кісялёў)
• 1940–1944, Ivan Semjonovitš Bõlinski (Иван Семёнович Былинский);
• 1944–1946, Panteleimon Ponomarenko (valgevene Панцеляймон Кандратавіч Панамарэнка)

Reaalset võimu teostas Valgevene NSV-s Nõukogude Liidu Kommunistiku Partei piirkondliku Valgevene Kommunistliku Partei juhtkond ja Keskkomitee esimesed sekretärid:

• 1918–1919, Aleksander Mjasnikjan
• 1919, Vincas Mickevičius-Kapsukas
• 1920–1923, Vilhelms Vilis Knoriņš
• 1923–1924, Aleksandr Osatkin-Vladimirski
• 1924–1925, Aleksandr Krinitski
• 1925–1927, Nikolay Goloded
• 1927–1928, Vilhelms Vilis Knoriņš
• 1928–1930, Jan Gamarnik
• 1930–1932, Konstantin Gey
• 1932–1937, Nikolai Gikalo
• 1937, Vassili Sharangovitš
• 1937, Jakov Jakovlev (kogusetäitja)
• 1937–1938, Aleksei Volkov
• 1938–1947, Panteleimon Ponomarenko evakueerituna juunist 1941–1944 NSV Liidu tagalas
• 1947–1950, Nikolai Gussarov
• 1950–1956, Nikolai Patolitšev
• 1956–1965, Kirill Mazurov
• 1965–1980, Pjotr Mašerov
• 1980–1983, Tihhon Kisseljov
• 1983–1987, Nikolai Sljunkov
• 1987–1990, Jefrem Sokolov
• 1990–1991, Anatoli Malofejev

Haldusjaotus

1918. aastal^[küsitav] moodustatud esimene Valgevene NSV koosnes 4 algsest Valgevene kubermangust: Minski, Vitebski, Smolenski ja Mogiljovi kubermangust, millele liideti Grodno kubermang.

Pärast Venemaa kodusõda ja Valgevenes nõukogude võimu taaskehtestamist moodustatud Valgevene NSV jaotus kuni 1920. aastani Venemaa keisririigis väljakujunenud haldusjaotusele 6 maakonnaks, teised Valgevene läänepoolsed maakonnad liideti Nõukogude-Poola sõja tulemusel Poolaga.

1924. aastal moodustati uus Valgevene NSV haldusjaotus, mille alusel riik jaotus: ringkondadeks, rajoonideks ja külanõukogudeks. Valgevene NSV-s moodustati 10 ringkonda:

• Orša,
• Bobruiski,
• Barysaŭ (Borissov)i,
• Viciebsk (Vitebski),
• Kalinini, (ringkonnakeskus Klimovitši),
• Mogiljovi,
• Mozõri,
• Minski,
• Połack (Polotsk)i,
• Słucki ringkond, mis jagunesid 100 rajooniks.

1938. aasta 15. jaanuaril loodi uus, oblastipõhine haldusjaotus, mille alusel Valgevene NSV jaotati:

• Viciebsk (Vitebski oblast),
• Gomeli oblast,
• Mogiljovi oblast,
• Polesje oblast
• Minski oblast.

• Leedu-Valgevene NSV
• Valgevene
• Valgevene valitsejad