Vektor

See artikkel räägib vektori mõistest geomeetrias; eraldi artiklid käsitlevad seotud vektorit, libisevat vektorit ja vabavektorit; abstraktse vektorimõiste kohta vaata artiklit Vektorruumi vektor; haigusetekitajate edasikandja kohta vaata artiklit Siirutaja; geneetilist materjali kannab edasi Geenivektor.

Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.^[1] Kaks vektorit loetakse seega võrdseks, kui nende siht, suund ja pikkus ühtivad. Vektoreid, mille sihid ühtivad, nimetatakse kollineaarseteks.

Geomeetriliselt on vektor esitatav suunatud lõiguna ${\displaystyle {\overrightarrow {AB}}}$, kus A ja B on vastavalt vektori alguspunkt ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Juhul, kui vektori rakenduspunkt on fikseeritud, räägitakse seotud vektorist. Kui vektori alguspunkt on vabalt valitav, räägitakse vabavektorist. Vabavektor on formaalselt kõigi võrdsete vektorite (kui suunatud lõikude) hulk. Libisev vektor on vektor, mille rakenduspunkti võib vektori mõjusirgel vabalt muuta.

Üldistatult nimetatakse vektoriks mis tahes vektorruumi elementi.

Algebras ja füüsikas tähistatakse vektoreid ühe kaldkirjas tähega, millel on nool (${\displaystyle {\vec {a}}}$, ${\displaystyle {\vec {F}}}$), või paksus püstkirjas tähega (${\displaystyle \mathbf {a} }$, ${\displaystyle \mathbf {F} }$), viimane tähistusviis on kasutusel peamiselt inglise keeleruumis.