Wii
Wii (hääldatakse /'wi:/) on mängukonsool, mille tõi turule Nintendo 19. novembril 2006. Seitsmenda põlvkonna konsoolina võistleb Wii peamiselt Microsofti Xbox 360 ja Sony PlayStation 3-ga. Nintendo väidab, et nende konsool sihib laiemat sihtrühma kui teised kaks.[2] Alates detsembrist 2010 on Wii võrreldes PlayStation 3 ja Xbox 360-ga suurima läbimüügiga konsool üle maailma[3], purustades veel lisaks 2009. aasta detsembris ühes kuus müüduima konsooli rekordi Ameerika Ühendriikides.[4]
| Wii | |
|---|---|
 | |
 | |
| Tootja | Nintendo |
| Tüüp | Mängukonsool |
| Põlvkond | seitsmes põlvkond |
| Esmakordselt saadaval |  19. november 2006 2. detsember 2006 7. detsember 2006 8. detsember 2006 |
| CPU | IBM PowerPC-põhine "Broadway" |
| GPU | ATI "Hollywood" |
| Meedia | 12 cm Wii optiline ketas 8 cm Nintendo GameCube optiline mänguketas |
| Salvestamine | 512 MB välkmälu Nintendo GameCube mälukaart SD-kaart, SDHC-kaart |
| Kontrollerid | kuni 4 juhtmeta pulti |
| Ühenduvus | Wi-Fi Bluetooth USB 2.0 × 2[1] LAN-adapter (USB kaudu) |
| Online teenindus | Nintendo Wi-Fi Connection WiiConnect24 Virtual Console Wii Channels |
| Toodet müüdud | üle maailma 75,90 miljonit seisuga 30. september 2010 |
| Enim müüdud mäng | "Wii Sports" "WiiPlay" |
| Tagasiühilduvus | Nintendo GameCube |
| Eelkäija | Nintendo GameCube |
| Järeltulija | Wii U |
Wii eristavaks tunnuseks on tema juhtmeta pult Wii Remote, mida saab kasutada käes hoitava osutusseadmena ja mis tuvastab liikumist kolmemõõtmelises ruumis. Teine erisus, WiiConnect24, on võimalus ooterežiimis üle Interneti sõnumeid ja tarkvaravärskendusi vastu võtta.[5]
Wii on Nintendo viies kodukonsool Nintendo GameCube'i otsene järeltulija, mis võimaldab ametlikult ka GameCube'i mänge mängida. Nintendo mainis esimest korda konsooli 2004 E3 pressikonverentsil ja hiljem avalikustas süsteemi 2005. aasta E3 näitusel. Nintendo tegevdirektor Satoru Iwata paljastas puldi prototüübi 2005. aasta septembris Tokyo videomängude näitusel.[6] 2006. aasta E3-l võitis konsool esimese mitmetest auhindadest.[7] 8. detsembriks 2006 oli see välja toodud neljal võtmeturul.
Ajalugu
Konsool kavandati 2001. aastal samaaegselt Nintendo GameCube'i esmaväljalaskega. Nintendo mängudisaineri Shigeru Miyamoto sõnul seisnes idee mängija kaasahaaramiseks uutele moodustele keskendumisel. "Üksmeelselt leiti, et võimsus pole konsooli juures kõik. Liiga palju võimsaid konsoole ei saa koos eksisteerida. See oleks nagu ainult kiskjalike dinosauruste olemasolu. Nad võivad võidelda ja kiirendada endi väljasuremist."[8]
Kaks aastat hiljem kutsuti kokku insenerid ja disainerid arendamaks ideed edasi. 2005. aastaks oli võtnud vormi puldi kasutajaliides, kuid avalik esitlus selle aasta E3-l (Electronic Entertainment Expo) jäeti ära. Miyamoto väitis, et "Meil oli mõningate tõrkeotsingutega tegemist, seega me otsustasime pulti mitte avalikustada ja kuvasime ainult konsooli.[8]" Nintendo president Satoru Iwata näitas ja demonstreeris Wii Remote'i hiljem septembris Tokyo videomängude näitusel.[6]
Räägitakse, et Nintendo DS oli Wii disainile suureks mõjutuseks. Disainer Ken'ichiro Ashida märkis, et "Samal ajal, kui me Wii kallal töötasime, oli meil DS mõtteis. Me mõtlesime kopeerida DS-i puutetundliku paneeli kasutajaliidese ja tulime isegi välja prototüübiga." Idee lükati lõpuks tagasi arvamusega, et kaks mängusüsteemi oleksid identsed. Miyamoto väljendas veel, et "[...] kui DS oleks läbi kukkunud, oleksime võinud Wii tagasi joonestuslauale viia."[8]
Nimi
Konsool oli tuntud koodnimega Revolution ('revolutsioon') kuni 27. aprillini 2006, vahetult enne E3.[9] Nintendo Style Guide viitab konsoolile kui "lihtsalt Wii, mitte Nintendo Wii", tehes selle esimeseks kodukonsooliks, mida turustatakse väljaspool Jaapanit ilma ettevõtte nimeta kaubamärgis. Mitmuse vormina kasutatakse kõnekeeles "Wiid", kuid Nintendo on ise teatanud, et eelistab mitmusena "Wii süsteemid" või "Wii konsoolid".[10] Väikesed tähed sõnas "Wii" on mõeldud meenutama kahte kõrvuti seisvat inimest ning teiseks esindama Wii Remote'i ja Wii Nunchuki.[11] Kompanii on andnud avaldamisest saadik mitmeid põhjuseid selle nime valikuks, kuid parim teadaolev on järgnev:
| „ | Wii kõlab nagu ’we’ (meie), mis rõhutab, et konsool on mõeldud kõigile. Wii jääb lihtsalt meelde inimestele üle maailma, ükskõik mis keelt nad räägivad. Ei mingit segadust. Pole vajadust lühendada. Lihtsalt Wii.[11] | “ | |||
Vaatamata Nintendo õigustusele nime üle, reageerisid mõned videomängude arendajad ja ajakirjanduse liikmed muutusele negatiivselt. Nad eelistasid Revolutionit Wii'le[12], ning ajakiri Forbes väljendas kartust, "et see nimi jätab konsoolile pideva lapsikuse maski"."[13] BBC teatas päev pärast nime avaldamist, et Internetti oli tekkinud "terve rodu lapsikuid nalju selle nime kohta".[14] Ameerika Nintendo president Reggie Fils-Aime tunnistas esialgset reaktsiooni ja selgitas täpsemalt muutust:
| „ | Revolution nimena pole ideaalne; see on pikk, ning osades kultuurides raske hääldada. Me tahtsime midagi, mis oleks lühike, mõttega, lihtne hääldada ja iseloomulik. Nii loodi "Wii" konsooli nimena.[15] | “ | |||
Ameerika Nintendo ühisafääride asepresident Perrin Kaplan kaitses nende valikut "Wii" "Revolutioni" üle ja vastas kriitikutele väitega, et "Elage sellega, magage sellega, sööge sellega, liikuge sellega kaasa ja loodetavasti harjuvad nad sellega."[16]
Jätkkava
Paar aastat pärast Wii ilmumist tekkisid esimesed spekulatsioonid Nintendo kaheksanda põlvkonna kodukonsooli ümber. Esialgsed veendumused olid, et uus konsool oleks täiustatud versioon Wiist nimega "Wii HD" ja omaks kõrglahutusega videoväljundit koos sisseehitatud Blu-ray kettaseadmega ja väljalaskega 2011. aastal.[17] Samas väitis Satoru Iwata hiljem, et ta ei näe "mingit erilist põhjust" lisada HD praegusele Wii konsoolile ja et selline lisa sobiks paremini järeltulijale.[18] Shigeru Miyamoto väljendas samuti huvi töötamaks HD-graafikaga, kuid tegi selgeks, et ettevõtte põhitähelepanu on rajatud mänguelamusele.[19] Reggie Fils-Aime kommenteeris, et ta tundis "kindlalt, et Wii kodumeelelahutuskonsoolil on ees veel väga pikk elu" ja kuulutas, et lähitulevikus järeltulijat välja ei anta.[20]
E3 2010 esitlusel paljastas Iwata BBC-le, et nad alustavad uue konsooli teadvustamist siis, kui Nintendo jookseb "praeguse riistvaraga mõtetest tühjaks ega suuda kasutajatele olemasoleva tehnoloogiaga üllatusi valmistada".[21] Hilisemal investeerijate kohtumisel avalikustas ta, et nad muidugi "uurivad ja arendavad järgmist konsooli Wiile", kuid hoiavad selle ideid saladuses sellepärast, et "inimestele positiivse üllatuse valmistamine on [tema] ärile väga tähtis".[22]
Riistvara
Wii on Nintendo praeguseni väikseim konsool; see on mõõtmetelt 44 mm lai, 157 mm kõrge ja 215,4 mm sügav oma vertikaalses orientatsioonis, veidi laiem kui kolm DVD karpi kokku kuhjatuna. Juurde lisatud alus on mõõtmetega 55,4 mm lai, 44 mm kõrge ja 225,6 mm sügav. Süsteem kaalub 1,2 kg,[23] mis teeb ta kergeimaks kolmest peamisest seitsmenda põlvkonna konsoolidest. Konsooli saab asetada kas horisontaalselt või vertikaalselt. Süsteemi ja tema osade ja lisaseadmete numeratsiooniskeemi eesliide on "RVL-" tema koodnime "Revolution" järgi.[24] Konsooli distinktiivseks tunnuseks on veel tema taasesinev disainikujundus: konsoolil ise, SD-kaartidel, toiteplokil ja kõikidel soklitel on üks nurk kolmnurksel kujul ära lõigatud.
Konsooli esikülg sisaldab valgustatud slot-laadimisega optilist meediaajamit, millega saab kasutada nii 12 cm Wii optilisi kettaid kui ka Nintendo GameCube'i mänguplaate. Sinine valgus kettaslotis helendab põgusalt konsooli sisselülitamisel ja pulseerib uute andmete vastuvõtmisel WiiConnect24 kaudu. Pärast System Menu 3.0 sisaldavat uuendust aktiveerub kettasloti valgus plaadi sisestamisel või väljastamisel. Valgus ei tööta, kui WiiConnect24 informatsiooni pole. Kettapesa valgus ei helenda mängu ajal ega teiste rakenduste kasutamisel. Kaks USB-porti asuvad konsooli taga. SD-kaardi pesa peitub konsooli esikülje paneeli all.
Wii stardipakett sisaldab konsooli, alust konsooli sättimiseks vertikaalselt, ringikujulist läbipaistvat stabilisaatorit peaalusele, ühte Wii Remote'i, ühte Nunchuk lisandit, ühte sensorriba, eemaldatavat alust ribale, ühte välist peamist toiteplokki, kahte AA-patareid, ühte komposiit-AV-kaablit RCA konnektoritega, SCART-adapterit Euroopa riikides (komponentvideo ja teised kaablitüübid on saadaval eraldi), käsiraamatut ja dokumentatsiooni ning eksemplari mängust "Wii Sports" kõikides regioonides peale Jaapani ja Lõuna-Korea.
Wii kettaseade ei mängi video- ega heli-DVD-plaate. 2006. aasta teadaanne oli väitnud, et uus versioon Wiist, mis võimaldab video-DVD-de taasesitust, antakse välja 2007. aastal;[25] ometi lükkas Nintendo väljalaske edasi, et keskenduda originaalse konsooli nõudluse järgi tootmisele.[26] Nintendo esialgne teadaanne väitis, et see "vajab rohkem kui riistvaraliselt realiseeritud tarkvarauuendust", et seda rakendada, ning et selle funktsionaalsust polevat võimalik teha avalikuks uuenduse võimalusena olemasoleva Wii mudelile.[25] Sellele väitele vaatamata on kolmandad partiid modifitseerinud Wiid lisamaks DVD taasesitust algupärastele Wii üksustele.[27] Wiid on võimalik ka häkkida, et võimaldada omanikul konsooli kasutada ka muudeks tegevusteks peale Nintendo poolt ettenähtu.[28] Wiile on olemas mitmesuguseid modifikatsioonikiipide tootemarke.
Kuigi Nintendo esitles konsooli ja Wii Remote'i valges, mustas, hõbedases, laimirohelises ja punases värvis enne väljalaset,[29][30] oli see esimesed kaks ja pool aastat müügis ainult valgena. Musta värvi süsteemid tehti avalikuks 2009. aasta augustis Jaapanis,[31][32] 2009. aasta novembris Euroopas,[33] ning 2010. aasta 9. mail Põhja-Ameerikas.[34] Punane Wii süsteemipakett tehti avalikuks novembris 2010 Jaapanis tähistamaks "Super Mario Bros.-i" 25. aastapäeva.[35] Suurbritannia versioon limiteeritud väljaandega punasest Wiist lasti välja 29. oktoobril 2010 koos eelinstallitud originaalse "Donkey Kongi" mänguga.[36] Lisaks sisaldas see veel Wii Remote Plusi, mis on uus versioon Motion Plusi tehnoloogiaga integreeritud puldist. Punane Wii pakett lasti Põhja-Ameerikas välja 7. novembril 2010 koos mänguga "New Super Mario Bros. Wii" ja Wii Remote Plusiga.[37]
11. juulil 2007 avalikustas Nintendo Wii Balance Boardi E3 2007-l koos Wii Fitiga.[38] See on juhtmeta tasakaalulaua tarvik Wiile, mis sisaldab mitmeid survesensoreid, mõõtmaks kasutaja tasakaalukeset. Namco Bandai tootis mattkontrollerit, vähem keerukat konkurenti tasakaalulauale, mis ühendatakse GameCube'i kontrolleriporti.
Wii Remote
Wii Remote on konsooli peamine pult. See kasutab kombinatsiooni sisseehitatud kiirendusmõõturitest ja infrapunasest jälitusest tunnetamaks oma positsiooni 3D-ruumis sensorriba LED-ide poole osutamisel. See disain võimaldab kasutajatel kontrollida mängu füüsilisi viipeid ja lisaks ka traditsioonilisi nuppe kasutades. Pult ühendub konsooliga Bluetoothi kaudu ning sisaldab vibreerimist ja sisemist kõlarit. Wii Remote on võimeline ühenduma laiendseadmetega läbi puldi põhjal asuva erapordi. Wii jaemüügipaketis sisalduvat seadet kutsutakse Nunchukiks, mis sisaldab kiirendusmõõturit ja traditsionaalset juhtkangi kahe päästiknupuga. Lisaks on võimalik kasutada kinnitatavat randmepaela vältimaks Wii Remote'i mittetahtlikku kukutamist või viskamist mängija poolt. Nintendo on sellest ajast saati pakkunud ka tugevamat paela ja Wii Remote jakki tagamaks tugevamat haaret ja kaitset. Wii MotionPlus kuulutati välja kui seade, mis ühendub Wii Remote'iga, täiendamaks kiirendusmõõturi ja sensorriba võimalusi ja võimaldamaks tegevusi esitama identselt ekraanil reaalajas. Nintendo avaldas samuti Wii Vitality Sensori, sõrme pulssoksümeetri anduri, mis ühendatakse läbi Wii Remote'i.
Mälu talletamine
Wii konsool sisaldab 512 megabaiti sisseehitatud välkmälu ja lisaks veel SD-kaardipesa väliseks talletamiseks. SD-kaarti saab kasutada fotode üleslaadimiseks kui ka salvestatud mänguandmete ja allalaaditud Virtual Console ja WiiWare mängude varukoopiate tegemiseks. Et kasutada SD-kaardi pesa salvestatud mängude ülekandmiseks, tuleb paigaldada uuendus. Paigaldamist saab sättida internetiühenduse kaudu Wii valikute menüüst või sisestades mänguplaadi, mis seda uuendust sisaldab. Virtual Console'i andmeid ei saa taastada ühelegi süsteemile peale originaali.[39] SD-kaarti saab kasutada ka salvestatud MP3-failidest kohandatud mängumuusika loomiseks, nagu "Excite Trucki" puhul näha, kui ka fotokanalis slaidiesitluste muusika loomiseks. Viimase 1.1 versioon eemaldas MP3 taasesituse AAC soosingus.
2008. aasta oktoobris toimunud Nintendo sügisesel pressikonverentsil teatas Satoru Iwata, et Wii omanikel tuleb võimalus tõmmata alla WiiWare ja Virtual Console'i sisu otse SD-kaardile. See valik oleks pakkunud võimalust "adresseerimaks konsooli puudulikku mälumahtu". Teadaanne väitis, et see oleks Jaapanis saadaval olnud kevadel 2009.[40] Nintendo tegi uuenduse saadavaks 25. märtsil 2009. Lisaks eespool mainitud funktsioonidele lubab see mängijal laadida Virtual Console'i ja WiiWare'i mänge otse SD-kaardilt. Uuendus lubab veel SDHC-kaartide kasutust, suurendades SD-kaardi mahutavust 2 GB-lt 32 GB-ni.[41]
Tehnilised näitajad
Nintendo on väljastanud Wii süsteemi kohta vähe tehnilisi detaile, kuid mõned tähtsad faktid on avalikkuse ette lekkinud ajakirjanduse kaudu. Kuigi ühtegi nendest raporteerimistest pole ametlikult kinnitatud, näitavad need, et konsool on kui Nintendo GameCube'i arhitektuuri lisa või edasiarendus. Täpsemalt näitavad need aruanded, et Wii on laias laastus 1,5–2 korda võimsam kui tema eelkäija.[42][43] Lekkinud detailide kaudu võib järeldada, et Wii on oma põlvkonna suurematest konsoolidest kõige vähem võimsam.
Protsessorid
Mälu
Pordid ja perifeersed võimalused
| Andmemaht
 
Video
Heli
Energiakulu |
†Ühtegi nendest klokitud andmetest pole kinnitatud ei Nintendo, IBM-i ega ATI poolt.
Tehnilised probleemid
Esimene Wii süsteemi tarkvarauuendus läbi WiiConnect24 muutis väikese osa konsoolidest täiesti kasutuskõlbmatuks. Kasutajad pidid saatma oma seadmed Nintendole paranduseks (kui nad soovisid oma mänguandmed säilitada) või said need uute vastu välja vahetada.[59]
Kahekihiliste optiliste ketaste väljatulekuga on Nintendo väitnud, et mõnede Wii süsteemide puhul võib ilmneda raskusi suure tihedusega tarkvara lugemisel saastunud laserläätsede tõttu. Nintendo pakub tasuta parandust omanikele, kel see probleem esineb.[60][61]
Wii Remote võib kaotada selle Wii süsteemiga järje, millele see seadistatud on, vajades resetti või uut sünkroonimist. Nintendo veebitugi tagab õpetuse selle protsessi ja sarnaste juhtumiste jaoks.[62]
Omadused
Konsoolil on mitmeid omadusi, mida pakuvad selle riist- ja püsivara. Riistvara võimaldab pikendusi läbi laiendusportide samal ajal kui püsivara ja mõned teised tarkvara osad on võimelised vastu võtma uuendusi läbi WiiConnect24 teenuse. Viimane püsivara versioon Wii süsteemil on 2.2U. Selleks, et kasutada Internetti vajavaid kanaleid on vaja alla laadida püsivara uuendus.[63]
Wii menüü
Wii menüü kasutajaliides on loodud televisioonikanalite eeskujul. Erinevad kanalid on kuvatud graafiliselt võrgustikena ning nendes navigeerimine on võimalik tänu Wii Remote'i osutile. Peale plaadikanali on võimalik muuta kanalite asukohta A ja B nuppu all hoides ning neid tõstes ja ümber paigutades. Olemas on 6 põhikanalit: plaadikanal, Mii kanal, pildikanal, Wii poekanal, ilmateatekanal ja uudistekanal. Viimased kaks polnud algselt väljalaske ajal saadaval, kuid aktiveerusid uuenduste läbi. Wii + Interneti videokanal paigaldati konsoolidele, mida hakati tootma alates oktoobrist 2008.[64] Täiendavaid kanaleid on võimalik alla laadida Wii poekanalist läbi WiiWare'i ning ilmuvad ka iga 8Virtual Console'i tiitliga. Alates 18. oktoobrist 2010 võivad Wii omanikud Wii poekanalist alla laadida Netflixi kanali.[65]
Tagasiühilduvus
Wii konsool on võimeline tagasiühilduma terve Nintendo GameCube'i tarkara kui ka Nintendo GameCube'i mälukaartide ja pultidega. Ühilduvus tarkvaraga saavutatakse slotilaadimisajami võimega Nintendo GameCube'i mänguplaate lugeda. Konsool võimaldab progressiivse-skaneerimise väljundit 480p-võimalusega GameCube'i mängudel. Perifeeriaid saab ühendada läbi nelja GameCube'i kontrolleripordi ja kahe mälukaardisloti, mis on peidetud eemaldatavate paneelide all.[42] Konsool säilitab seega ka ühilduvuse Game Boy Advance'i ja eReaderiga läbi Game Boy Advance kaabli, mida kasutatakse samal viisil kui seda kasutati GameCube'i puhul. Seda omadust saab kasutada vaid nende valitud GameCube'i mängude juures, mis seda eelnevalt kasutasid. Lõuna-Koreas müügil olevatel Wiidel puudub GameCube'ga tagasiühilduvus.[66]
GameCube'i mänguplaati jooksutav Wii konsool on piiratud GameCube'i funktsionaalsusega. Seega on GameCube'i mängude mängimiseks vaja GameCube'i pulti, kuna ei Wii Remote ega klassikaline pult selles režiimis ei tööta. Mänguandmete ja -sisu salvestamiseks on samuti vaja Nintendo GameCube'i mälukaarti, kuna Wii sisseehitatud välkmälu seda ei salvesta.
Tagasiühilduvus on mõnes valdkonnas piiratud. Otseühenduse ja LAN-võimalustega omadused pole Nintendo GameCube'i mängudel Wii peal saadaval, kuna konsoolil puuduvad jadaväratid Nintendo GameCube lairiba- ja modemiadapterite jaoks. Konsool kasutab eraldi porti videoväljundiks ning on seega Nintendo GameCube'i heli/video kaablitega (komposiitvideo, S-video, komponentvideo ja RGB SCART) ühildumatu.
Ühilduvus Nintendo DS-iga
Wii süsteem võimaldab juhtmeta ühendust Nintendo DS-iga ilma igasuguste tarvikuteta. See ühenduvus lubab mängijal kasutada Nintendo DS-i mikrofoni ja puuteekraani sisenditena Wii mängude jaoks. "Pokemon Battle Revolution" on esimene mäng, kus Nintendo DS-Wii ühenduvus on Nintendo poolt näidustatud. Mängijatel Pokemon Diamondi või Pearliga on võimalus kasutada lahingute pidamiseks oma Nintendo DS-i puldina.[67] "Final Fantasy Crystal Chronicles: Echoes of Time", välja lastud Nintendo DS-l ja Wiil, võimaldab ühendust, milles mõlemad mängud saavad areneda samaaegselt. Nintendo lasi hiljem välja Nintendo kanali, mis lubab Wii omanikel laadida alla mängude demosid või lisaandmeid Nintendo DS-ile sarnasel viisil kui DS Download Station.[68] Konsool on samuti võimeline laiendama Nintendo DS-i mänge.[67]
Otseühenduse võimalused
Wii konsool on võimeline ühenduma Internetiga läbi tema sisseehitatud 802.11b/g Wi-Fi või läbi USB -to-Ethernet adapteriga, millest mõlemad meetodid lubavad mängijal ligipääsu asutatud Nintendo Wi-Fi Connection teenusele. Juhtmeta krüptimisel on toetatud WEP, WPA (TKIP/RC4) ja WPA2 (CCMP/AES).[69] AOSS (ingl. keeles AirStation One-Touch Secure System) tugi lisati diskreetselt System Menu 3.0 versiooniga.[70] Just nagu Nintendo DS puhul, ei nõua Nintendo teenuse kasutamise eest mingit raha,[2][71] ning 12-numbriline sõbrakoodi süsteem reguleerib mängijate omavahelist ühendust. Igal Wiil on oma ainulaadne 16-numbriline Wii kood Wii mängus mitte esinevate omaduste kasutamiseks.[71][72] See süsteem rakendab ka konsoolipõhist tarkvara, Wii teadetetahvel sealjuures. Internetti on võimalik pääseda ka kolmanda partii seadmete kaudu.[73]
Teenusel on konsoolile mitmeid omadusi, nende hulgas Virtual Console, WiiConnect24, internetikanal, ilmateatekanal ja uudistekanal. Konsool on võimeline suhtlema ja ühenduma ka teiste Wii süsteemidega läbi iseloodud juhtmeta LAN-i, võimaldades kohalikku juhtmeta mitmekesi mängu erinevate televiisorite peal.[74]
9. aprillil 2008 teatas BBC, et tema otseühendusega BBC iPlayer tuleb Wiile läbi internetikanali brauser; ometi esines kasutajatel vahel teenuse kasutamisega raskusi. 18. novembril 2009 anti BBC iPlayer uuesti välja BBC iPlayer kanalina,[75][76] mida on võimalik tasuta Wii poekanalist alla laadida.[77] Teenus on saadaval ainult Suurbritannias.
26. detsembril 2008 teatas Nintendo, et annab Wiile välja uue videokanali.[78][79]
18. oktoobrist 2010 on ameerika ja kanada Wii omanikud võimelised jälgima Netflixi kanalist plaati vajamata.[65]
Tarkvara raamatukogu
Jaemüügis on mängude eksemplarid saadaval erilistel DVD-sarnastel Wii optilistel ketastel pakituna hoiukapi koos õpetusega. Euroopa väljalasetes on nendel karpidel paberile alla nurka trükitud kolmnurk. Kolmnurga värvuse järgi saab eristada, milliste regioonide jaoks mäng mõeldud on ning milliseid käsiraamatu keeli need sisaldavad. Konsool võimaldab piirkondlikku ajutist sulgemist.[80]
Uued Nintendot esindavad mängud nagu "The Legend of Zelda", "Super Mario", "Pokemon" ja "Metroid" lisaks paljudele originaaltiitlitele ja kolmanda partiimängudele on välja lastud või arenduses. Nintendo on saanud suurt tuge kolmanda partii prominentsetelt ettevõtetelt nagu Ubisoft, Sega, Square Enix, Activision Blizzard, Electronic Arts ja Capcom ning saavad rohkem Wiile ekslusiivselt loodavaid mänge kui PlayStation 3 ja Xbox 360.[81] Nintendo lasi Wiile välja ka uusi juhtkontrolle omava valitud GameCube'i mängude seeria.[82]
Virtual Console'i teenus lubab Wii omanikel mängida mänge, mis lasti originaalselt välja NES-i, SNESi ja Nintendo 64, kui ka Sega Mega Drive'i/Genesise ja SG-1000 Mark III/Sega Master Systemi,[83] NEC-i TurboGrafix-16/PC Engine'i, SNK Neo Geo konsooli, Commodore 64 ja valitud arkaadmängude peal.[84] Virtual Console'i mängud on saadaval üle Interneti Wii poekanalis ja need salvestatakse Wii sisseehitatud välkmällu või SD-kaardile. Kord alla laaditud, on võimalik Virtual Console'i mängudele ligi pääseda Wii menüüst erinevate kanalitena või otse SD-kaardilt SD-kaardi menüü kaudu.
Mängude arenduskomplekti Unity saab kasutada ametlike Wii mängude loomiseks.[85] Arendaja peab sealjuures olema mängude loomiseks Nintendo poolt volitatud. Mängud peavad olema samuti esitatud ja vastu võetud Nintendo poolt selleks, et neid müüa.
Detsembrist 2009 on müüdud üle 509,66 mängu, 54 tiitlit neist ületades ka miljoni piiri.[86] Kõige edukam mäng on "Wii Sports", mis tuleb enamikus regioonides konsooliga kaasa ning mida on müüdud 67,71 miljonit eksemplari üle maailma 30. septembri 2010 seisuga,[87] edestades "Super Mario Bros.-i" kui aegade kõige edukamat mängu.[88] Suurima läbimüügiga konsoolita mäng on "WiiPlay", mida on müüdud 26,71 miljonit.[89]