USA, Venemaa ja Suurbritannia kohustusid, kooskõlas Helsingi lõppaktiga, austama Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja olemasolevaid piire. Memorandumi tulemusena loovutas Ukraina aastatel 1994 kuni 1996 Venemaale oma territooriumil asunud tuumarelvade varud, mis olid 1994. aastal maailmas suuruselt kolmandal kohal.
2014. aasta Krimmi kriisi järel teatasid USA[3][4] ja Suurbritannia[5] eraldi avaldustes, et Venemaa sekkumise näol on tegemist memorandumiga võetud kohustuste rikkumisega ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse selge rikkumisega. Venemaa väidab, et lepingu kohaselt ei tohi ta vaid Ukraina vastu tuumarelva kasutada.