Frans Sammut (19. november 1945 Ħaż-Żebbuġ, Malta – 4. mai 2011 Malta) oli Malta kirjanik.[1]
Frans Sammut õppis Zebbugi algkoolis, St Aloysiuse kolledžis, St Michaeli õpetajate kolledžis, Malta Ülikoolis (bakalaureus teoloogia alal, magister pedagoogika alal) ja Perugia Ülikoolis (diplom itaalia keele õpetamiseks välismaal).
Sammut pälvis esimese tunnustusavalduse 1960. aastate lõpus, olles Moviment Qawmien Letterarju ('kirjandusliku taassünni liikumine') kaasasutaja. Hiljem töötas ta Akkademja tal-Malti (Malta keeleakadeemia) sekretärina. Aastatel 1996–1998 oli ta Malta peaministri konsultant.
Ta oli abielus Catherine Cachiaga, neil sündis kaks poega: Mark A. Sammut ja Jean-Pierre.
Sammut avaldas arvukalt teoseid, sealhulgas bestsellerist romaani "Il-Gagga" ("Puur"), millel põhineb Mario Azzopardi 1971. aastal lavastatud film[2]; Rothmani preemia võitnud "Samuraj"; "Paceville", mis võitis valitsuse kirjandusmedali, ja "II-Ħolma Maltija" ("Malta unistus"), mille kohta kirjanduskriitik Norbert Ellul-Vicenti kirjutas: "Malta kirjanduses ei ole midagi suuremat."[3]
Endine peaminister ja näitekirjanik Alfred Sant loeb seda Sammuti tippteoseks[4] ja briti autor ning luuletaja Marjorie Boulton nimetab seda kolossaalseks tööks.[5]
Sammut on avaldanud ka rea lühijutte: "Labirint" ("Labürint"), "Newbiet" ("Aastaajad") ja "Ħrejjef Żminijietna" ("Meie aja lood").
Tema mitteilukirjanduslike tööde hulka kuuluvad "Ir-Rivoluzzjoni Franċiża: il-Ġrajja u t-Tifsira" ("Prantsuse revolutsioon: ajalugu ja tähendus"), "Bonaparti f'Malta" ("Bonaparte Maltal"), mille tõlge prantsuse keelde "Bonaparte à Malte" avaldati aastal 2008 ja "On The Da Vinci Code" (2006), kakskeelne (inglise ja malta) kommentaar rahvusvahelisele bestsellerile. Samuti toimetas ta Mikiel Anton Vassalli "Lexiconi". Vassalli (surn. 1829) loetakse malta keele isaks. 2006. aastal avaldati Sammuti Vassalli "Motti, Aforismi e Proverbii Maltesi" tõlge pealkirja "Għajdun il-Għaqal, Kliem il-Għerf u Qwiel Maltin" all. Aastal 2007 esindas tema "Il-Ħolma Maltija" tõlge ("La Malta Revo") Maltat esperanto klassikaliste kirjandustööde kogumikus, mille avaldas New Yorgis Mondal. 2008. aastal anti tema "Il-Gaġġa" viiendat korda välja. 2009. aastal esitles Sammut Pietru Caxaro poeemi "Xidew il-qada" (tuntud ka kui "Il-Kantilena"), kõige vanema malta keeles kirjutatud dokumendi revolutsioonilist intepretatsiooni.[6]
Frans Sammuti kuulsad viimsed sõnad on: "Minu naine ja mina peaksime minema Jeruusalemma, aga näib, et plaanid on muutunud. Nüüd lähen taevasesse Jeruusalemma."[7]Endine Malta Ülikooli rektor, filosoofiaprofessor ja üks tähtsamaid Malta intellektuaale Peter Serracino Inglott reageeris sellele järgmiste sõnadega: "Ma mõistsin, et vahel on pisarad ja naer võrdväärsed."[8]