1. märts

Eestis

• 1854 – Krimmi sõja alguse tõttu kuulutati Tallinnas välja sõjaseisukord.^[1]
• 1880 – Balti rüütelkonnad esitas Venemaa siseministrile kollektiivmärgukirja, kus märgiti, et eesti ja vene radikaalne ajakirjandus ohustab tugevasti sealset kodurahu.^[2]
• 1918 – Tallinnas algasid 2. märtsini kestnud läbirääkimised kindral Adolf von Seckendorffi ja Eesti Ajutise Valitsuse esindajate vahel. Kindral deklareeris, et Eesti saatus otsustatakse Saksa valitsuse poolt kokkuleppel kohalike elanikega pärast Saksa-Vene rahulepingu allakirjutamist.
• 1931 – Tallinnas teatri Estonia kontserdisaalis toimus Artur Kapi "Hiiobi" esiettekanne.
• 1934 – toimus teine üleriigiline rahvaloendus. Selle kohaselt elas Eestis 1 126 413 inimest, neist 28,9% linnades. Eestlasi oli 88,2%, venelasi 8,2%, sakslasi 1,5%, rootslasi 0,7%, lätlasi 0,5% ja juute 0,4%.
• 1934 – Tallinnas avati Muusikamuuseum.
• 1940 – Saksa Usaldusvalitsus alustas tegevust.
• 1940 – Saaremaa prefekt Juhan Ehatamm saabus Kuressaarde.
• 1940 – Tariifinõukogu otsusega 26. jaanuarist määrati raadiotariifiga nr 202 televisiooni-vastuvõtuseadme pealt maks 5 krooni aastas.
• 1944 – Teine maailmasõda: 20. Eesti diviis likvideeris kuni 5. märtsini kõik Punaarmee tugipunktid Narvast põhjas pool. Neist suurim – Auvere sillapea – jäi siiski püsima.
• 1964 – Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Aleksander Warma nimetas ametisse uue Vabariigi Valitsuse eksiilis. Peaministri asetäitjaks sai Tõnis Kint.
• 1969 – Villu Saarts organiseeris Eesti Rahvuspartei.
• 1990 – kuna senine Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint oli oma tervisliku olukorra tõttu takistatud oma ametikohuste täitmises, astus Heinrich Mark Peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeisse ja nimetas Enno Penno uueks Peaministri asetäitjaks.
• 1991 – hakkas kehtima Eesti politseiseadus. Taasloodi Eesti politsei.
• 1992 – asutati Tallinnas üks Eesti esimesi eraraadiojaamu Kuku raadio.
• 1994 – valitsus kinnitas õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja erastamise korra.
• 1994 – Lohusuus algas Vene-Eesti piiriläbirääkimiste 17. voor.
• 1995 – Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile Suurbritannia kaitseväe juhataja asetäitja admiral Jock Slater.
• 1995 – Rootsis Gällivares toimunud juunioride maailmameistrivõistluste põhja suusaaladel võitis Kristina Šmigun 5 km klassikadistantsil hõbemedali. See oli tema esimene medal juunioride MM-võistlustelt.
• 1996 – Kaitsepolitsei esitas rublatehingu kriminaalasjas süüdistused rublade müüki vahendanud ärimeestele Marek Strandbergile ja Agu Kivimägile.

Maailmas

• 0293 – Constantius I Chloruse ja Galeriuse tseesariks kuulutamisega moodustasid nad valitsevate Diocletianuse ja Maximianusega tetrarhia.
• 1325 – metropoliidi residentsi üle toomisega Vladimirist Moskvasse sai Moskvast Venemaa religioosne keskus.
• 1420 – hussiitide sõjad: paavst Martinus V kutsus üles ristisõjale hussiitide vastu.
• 1562 – Prantsusmaal leidis aset Wassy veresaun, mille käigus mõrvasid katoliiklased üle 1000 hugenoti. See sündmus tähistas Prantsuse ususõdade algust.
• 1565 – Brasiilia aladel asutati Rio de Janeiro linn.
• 1692 – Põhja-Ameerikas Massachusettsi koloonias Salemi külas algasid Salemi nõiaprotsessid.
• 1700 – Saksa-Rooma riigi protestantlikud alad ning Taani läksid üle Gregoriuse kalendrile,
• 1753 – Rootsi läks üle Gregoriuse kalendrile.
• 1767 – Hispaania pagendas jesuiidid.
• 1803 – Ohio võeti vastu Ameerika Ühendriikide 17. osariigiks.
• 1815 – Napoleon Bonaparte naasis pärast pagendust Elba saarel Prantsusmaale.
• 1840 – Prantsusmaa peaministriks nimetati Adolphe Thiers.
• 1845 – Ameerika Ühendriikide president John Tyler allkirjastas seaduse Texase Vabariigi annekteerimiseks.
• 1867 – Nebraska võeti vastu Ameerika Ühendriikide 37. osariigiks.
• 1872 – Ameerika Ühendriikides asutati maailma esimene rahvuspark – Yellowstone'i rahvuspark.
• 1896 – Adua (Adowa) lahingus purustasid Etioopia üksused Itaalia armee. Sellega lõppes Esimene Itaalia-Abessiinia sõda.
• 1907 – Jaapani esimese autotootjana alustas tegevust ettevõte Hatsudoki Seizo, mis sai rahvusvaheliselt tuntuks nimega Daihatsu.
• 1912 – Albert Berry sooritas esimese langevarjuhüppe liikuvast lennukist.
• 1917 – Türgi loobus islamistlikust ajaarvestusest ja läks üle Gregoriuse kalendrile.
• 1919 – Koreas asus Esimese märtsi liikumine nõudma Korea täielikku iseseisvumist Jaapani Keisririigist. Kuni ülestõusu mahasurumiseni augustis hukkus umbes 7500 inimest.
• 1920 – Ungari parlament valis admiral Miklós Horthy riigihoidjaks.
• 1932 – rööviti Charles Lindberghi poeg.
• 1935 – Saarimaa taasliideti Saksamaaga.
• 1938 – asutati Lõuna-Korea kontsern Samsung.
• 1941 – Bulgaaria allkirjastas Kolmikpakti, liitudes teljeriikidega.
• 1946 – riigistati Suurbritannia keskpank – The Bank of England.
• 1947 – Rahvusvaheline Valuutafond hakkas tegema finantstehinguid.
• 1952 – Suurbritannia tagastas Saksamaale Helgolandi saare.
• 1953 – NSV Liidu diktaator Jossif Stalin sai insuldi.
• 1956 – Urho Kaleva Kekkonen vannutati esimeseks ametijaks Soome presidendiks.
• 1961 – Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy asutas Rahukorpuse (Peace Corps).
• 1963 – Ameerika Ühendriikide kirurg Thomas E. Starzl viis Denveris läbi esimese maksasiirdamisoperatsiooni.
• 1967 – Brasiilias võeti vastu uus põhiseadus ja ametisse astus uus president Artur da Costa e Silva.
• 1978 – Šveitsis varastati lunaraha väljapressimiseks kalmistult Charlie Chaplini sark.
• 1979 – Šotimaal toimunud referendumil hääletas 51,6 % osalenutest Šotimaa regionaalparlamendi loomise poolt. Ettepanek jäi liialt väikse osaluse tõttu seadustamata.
• 1989 – Ameerika Ühendriigid liitusid Berni autoriõiguse konventsiooniga.
• 1992 – Bosnia ja Hertsegoviina kuulutas end Jugoslaaviast sõltumatuks.
• 1994 – Antigua ja Barbuda peaminister Vere Cornwall Bird astus tagasi.
• 1999 – jõustus Ottawa konventsioon, millega keelustati jalaväemiinid.
• 1999 – hakkas kehtima viisavabadus Saksamaa ning Eesti, Läti ja Leedu vahel.
• 2000 – Tarja Halonen vannutati esimeseks ametiajaks Soome presidendiks.
• 2004 – Mihhail Fradkov nimetati Venemaa peaministriks.
• 2024 - Alexander Stubb vannutati Soome presidendiks
• 2024 - Moskvas maeti opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1. märtsil

• 1445 – Sandro Botticelli, itaalia kunstnik
• 1810 – Frédéric Chopin, poola-prantsuse helilooja ja pianist
• 1892 – Karl Laurits, Eesti sõjaväelane
• 1904 – Glenn Miller, USA muusik
• 1920 – Ilmar Kimm, eesti maalikunstnik
• 1922 – Yitzhak Rabin, iisraeli riigimees ja poliitik
• 1927 – Harry Belafonte, ameerika näitleja ja muusik
• 1958 – Nik Kershaw, inglise muusik
• 1963 – Thomas Anders, saksa laulja (Modern Talking)
• 1977 – Rens Blom, Hollandi kergejõustiklane (teivashüppaja)
• 1994 – Justin Bieber, Kanada laulja

 Pikemalt artiklis Surnud 1. märtsil

• 1940 – A. H. Tammsaare, eesti kirjanik
• 1941 – Oskar Baum, juudi rahvusest Austria proosakirjanik, luuletaja ja muusik
• 1982 – Heldur Vatsel, eesti operetihelilooja
• 2007 – Helmut Oruvee, eesti arhitektuuriteadlane
• 2024 – Jüri Kalmus, eesti jalgrattasporditreener

• Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvuspäev

• Eestikeelse kalendri järgi: Albe, Albin, Alvin, Armin

• Tallinna maksimumtemperatuur +6,8 °C (1887)
• Tallinna miinimumtemperatuur –24,4 °C (1947)
• Tartu maksimumtemperatuur +11,5 °C (1913)
• Tartu miinimumtemperatuur –25,9 °C (1960)