2024

• Juudi kalender: 5784–5785
• Hinduistlik kalender: 5125–5126
• Islami kalender: 1445–1446
• Iraani kalender: 1402–1403
• Sirvikalender: 10237

Eestis:

• Kultuuririkkuse aasta ^[1]

• aasta kala – koha^[2]
• aasta liblikas – kirju-tumesilmik^[3]
• aasta lind – kägu^[4]
• aasta loom – saarmas^[5]
• aasta muld – leostunud gleimuld^[6]
• aasta puu – harilik tamm^[7]
• aasta orhidee – vööthuul-sõrmkäpp^[8]
• aasta sammal – harilik helvik^[9]
• aasta seen – kamperriisikas (Lactarius camphoratus)^[10]

Jaanuar

 Pikemalt artiklis Jaanuar 2024

• 1. jaanuar – Mägi-Karabahhi Vabariik lakkas eksisteerimast.
• 1. jaanuar – Jaapanis Noto poolsaarel toimus maavärin magnituudiga 7,6, mille tagajärjel hukkus vähemalt 202 inimest. Anti tsunamihoiatus. See oli tugevaim Jaapani põhiosa tabanud maavärin pärast 2011. aasta Sendai maavärinat.
• 9. jaanuar – Prantsusmaa peaministri ametisse astus 34-aastane Gabriel Attal. Ta on riigi ajaloo noorim ja ühtlasi ka esimese end avalikult geina määratlev valitsusjuht.
• 11. jaanuar – Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia väed andsid õhulööke huthide sihtmärkide vastu Jeemenis pärast Punasel merel toimunud rünnakuid kaubalaevade vastu.
• 13. jaanuar – Taiwani presidendiks valiti Lai Ching-te.
• 14. jaanuar – Taanis andis kuninganna Margrethe II võimu üle oma pojale, kroonprints Frederikile, kellest sai kuningas Frederik X.
• 17. jaanuar – Venemaal Baškortostanis Baimakis kogunes mitu tuhat inimest protestiks kohtuhoone ette, kus keskkonnaaktivist Fail Alsõnovile oli mõistetud neli aastat vangistust. Politsei ja eriüksused ajasid meeleavalduse pisargaasi kasutades laiali, vahistati kümneid meeleavaldajaid.
• 21. jaanuar – Venemaal Leningradi oblastis puhkes öösel Ust-Luga merekaubasadamas Novateki vedelgaasiterminalis ulatuslik tulekahju, mille põhjustas Ukraina droonirünnak.
• 24. jaanuar – Venemaal Belgorodi oblastis Jablonovo küla lähedal kukkus alla transpordilennuk Il-76. Venemaa väitel vedas lennuk Ukraina sõjavange, Ukraina allikatel tulistas lennuki alla Ukraina õhukaitse ning lennukiga toimetati rindele rakette S-300.
• 25. jaanuar – Türgi president Recep Tayyip Erdoğan allkirjastas Rootsi NATO-ga liitumise dokumendi.

Veebruar

 Pikemalt artiklis Veebruar 2024

• 1.–5. veebruar – Tšiilit aset leidnud metsa- ja maastikutulekahjudes hukkus üle 130 inimese.

• 11. veebruar – Soomes toimus presidendivalimiste teine voor, mille tulemusena valiti riigi presidendiks Alexander Stubb.
• 15. veebruar – Kreeka legaliseeris esimese õigeusu riigina samasooliste abielu.

Märts

 Pikemalt artiklis Märts 2024

• 1. märts – Soome presidendina astus ametisse Alexander Stubb.
• 1. märts – Moskvas maeti Borissovo kalmistule Aleksei Navalnõi.
• 7. märts – Rootsi sai NATO 32. liikmeks.
• 15.-17. märts – Venemaal toimusid presidendivalimised.
• 22. märts – Rünnak Crocus City Hallis: Venemaal Krasnogorskis Crocus City Hallis toimus terrorirünnak.

Aprill

 Pikemalt artiklis Aprill 2024

• 3. aprill – Taiwani 2024. aasta maavärin.^[11]

Juuni

• 6.– 9. juuni – Euroopa Liidus toimuvad Euroopa Parlamendi valimised.

Juuli

• 1. juuli – Euroopa Liidu eesistujariigiks saab Ungari.

Oktoober

• Plaanitakse käivitada Türgi esimese tuumaelektrijaama – Akkuyu tuumaelektrijaama esimene reaktor.^[12]

November

• 5. november – Ameerika Ühendriikides toimuvad presidendivalimised.

• 1. jaanuar – Tartust sai Euroopa kultuuripealinn.
• 11. jaanuar – Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas Eestit, kus kohtus president Alar Karise ja peaminister Kaja Kallasega ning pidas kõne Riigikogus.
• 12. jaanuar – Aleksandr Selevko võitis Euroopa meistrivõistlustel iluuisutamises meeste üksiksõidus hõbemedali, mis oli Eesti iluuisutajate esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medal.
• 16. jaanuar – Kaitsepolitseiamet teatas, et algatas Tartu Ülikooli rahvusvahelise poliitilise teooria professori Vjatšeslav Morozovi suhtes uurimise ja esitas mehele kahtlustuse Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses ja selle toetamises.
• 18. jaanuar – politsei- ja piirivalveamet teatas, et ei pikenda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhi, metropoliit Eugeni, kodanikunimega Valeri Rešetnikovi elamisluba ja seetõttu peab ta 6. veebruariks Eestist lahkuma.
• 22. jaanuar – 29. jaanuar – Eestis toimus õpetajate streik.
• 29. jaanuar – Jüri Ratas astus Eesti Keskerakonnast välja ning teatas, et liitub erakonnaga Isamaa.
• 1. juuli – Kaitseväe juhataja ametisse astub brigaadikindral Andrus Merilo.

 Pikemalt artiklis 2024. aasta filmis

• 7. jaanuar – USA-s Beverly Hillsis jagati 81. korda välja Kuldgloobuse auhinnad.
• 15.–25. veebruar – Toimus 74. Berliini rahvusvaheline filmifestival. Peaauhinna Kuldkaru võitis Mati Diopi dokumentaalfilm "Dahomey".
• 18. veebruar – Londonis Royal Festival Hallis jagati välja Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad (BAFTA auhinnad). Enim auhindu (7) võitis "Oppenheimer".
• 10. märts – USA-s Los Angeleses jagati 96. korda välja Oscarid.

 Pikemalt artiklis 2024. aasta muusikas

• 4. veebruar – USA-s California osariigis Los Angeleses jagati 66. korda välja Grammy auhinnad.
• 7., 9. mai, 11. mai – Rootsis Malmös toimub 68. Eurovisiooni lauluvõistlus.

 Pikemalt artiklis 2024. aasta spordis

• 12. jaanuar – 10. veebruar – Aasia meistrivõistlused jalgpallis.
• 13. jaanuar – 11. veebruar – Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis.
• 11. veebruar – Ameerika jalgpalli kõrgliiga NFL-i finaalmängu Super Bowli võitis kolmandat korda viie aasta jooksul Kansas City Chiefs, alistades San Francisco 49ersi.
• 1.–3. märts – Suurbritannias Glasgow's toimuvad kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused.
• Saksamaal toimub Euroopa meistrivõistluste finaalturniir jalgpallis.
• 8.–23. märts – Ghanas Accras toimuvad Aafrika mängud.
• 18.– 24. märts – Kanadas Montréalis toimuvad iluuisutamise maailmameistrivõistlused.
• 7.–12. juuni – Itaalias Roomas toimuvad kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused.
• 26. juuli – 11. august – Pariisis toimuvad 2024. aasta suveolümpiamängud.

 Pikemalt artiklis In memoriam 2024

• 1. jaanuar – Niklaus Wirth, Šveitsi arvutiteadlane
• 4. jaanuar – Glynis Johns, Briti näitleja
• 5. jaanuar – Nicholas Rescher, saksa päritolu USA filosoof
• 7. jaanuar – Franz Beckenbauer, saksa jalgpallur ja jalgpallitreener
• 16. jaanuar – Vaino Väljas, Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat
• 19. jaanuar – Laas Leivat, Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees
• 21. jaanuar – Hillar Aben, eesti tehnikateadlane
• 23. jaanuar – Melanie Safka, Ameerika Ühendriikide laulja
• 24. jaanuar – Väino Uibo, eesti näitleja ja lavastaja
• 4. veebruar – Hage Geingob, Namiibia poliitik
• 11. veebruar – Kelvin Kiptum, Keenia pikamaajooksja
• 16. veebruar – Aleksei Navalnõi, Venemaa poliitik
• 19. veebruar – Jan Assmann, saksa egüptoloog
• 25. veebruar – Vallo Raun, eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik
• 27. veebruar – Leev Kuum, eesti majandusteadlane
• 28. veebruar – Nikolai Rõžkov, Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane
• 1. märts – Jüri Kalmus, eesti jalgrattasporditreener
• 16. märts – Meeli Sööt, eesti näitleja
• 17. märts – Vaapo Vaher, eesti literaat
• 27. märts – Daniel Kahneman, juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog
• 2. aprill – Uno Kaupmees, eesti laulja ja raadiodiktor
• 5. aprill – Jaan Tooming, eesti lavastaja
• 8. aprill – Peter Higgs, Briti füüsik
• 19. aprill – Daniel Dennett, Ameerika Ühendriikide filosoof

• 
  Franz Beckenbauer
• 
  Aleksei Navalnõi