1964

Jaanuar

• 8. jaanuar – USA president Lyndon B. Johnson kuulutas välja kampaania "Sõda vaesusele".
• 12. jaanuar – Sansibaril toimus Sansibari revolutsioon.
• 16. jaanuar – Broadwayl toimus muusikali "Hello, Dolly!" esmaettekanne.
• 23. jaanuar – esimest korda siirati inimesele looma elund.
• 28. jaanuar – NSV Liidu õhuväed lasid alla USA hävituslennuki, mis oli eksinud Saksa DV õhuruumi.
• 29. jaanuar – Austrias Innsbruckis algasid 9. veebruarini kestnud IX taliolümpiamängud.

Veebruar

• 7. veebruar – ansambel The Beatles jõudis esimest korda USA-sse, põhjustades massihüsteeria.
• 10. veebruar – Austraalia kuningliku mereväe sõjalaev Voyager põrkas Jervise lahe läheduses kokku HMAS Melbourne'iga ja uppus. Hukkus üle 80 inimese.
• 25. veebruar – Cassius Clay (Muhammad Ali) tuli esimest korda profipoksi raskekaalu maailmameistriks.

Märts

• 4. märts – Malta iseseisvus.
• 6. märts – Kreeka kuninga Paul I surma järel sai kuningaks Konstantinos II.
• 14. märts – Jack Ruby mõisteti süüdi USA presidendi John Kennedy arvatava mõrvari Lee Harvey Oswaldi tapmises.
• 15. märts – Elizabeth Taylor abiellus Richard Burtoniga.
• 19. märts – avati Šveitsi ja Itaalia vaheline Suur Saint Bernardi tunnel.
• 21. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Itaalia lauluga "Non ho l'età".
• 27. märts – Alaskal toimus 9,2-magnituudine maavärin.
• 30. märts – telekanalis NBC läks eetrisse esimene mälumängusaade "Kuldvillak" ("Jeopardy!").

• 31. märts – 1. aprill – 1964. aasta Brasiilia riigipööre: Brasiilias kukutati sõjaväelise riigipöördega president João Goularti valitsus, mille järel kehtestati 21 aastat kestnud sõjaväeline režiim.

Aprill

• 13. aprill – Sidney Poitier võitis esimese mustanahalise meesnäitlejana Oscari ja seda parima meespeaosatäitja kategoorias.
• 26. aprill – Tanganjika Vabariik ja Sansibar ühinesid Tansaaniaks.

Mai

• 14. mai – Egiptuse president Gamal Abdel Nasser ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hruštšov avasid Aswani paisu Egiptuses.
• 24. mai – Peruu pealinnas Limas puhkes Estadio Nacionali staadionil peetud jalgpallimatši ajal rüselus, mille tagajärjel hukkus 328 inimest. Tegemist on ohvriterohkeima õnnetusega jalgpallistaadionil.

Juuni

• 12. juuni – Nelson Mandela, Walter Sisulu ja teised Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidivastased mõisteti eluks ajaks vangi.

Juuli

• 2. juuli – USA president Lyndon Johnson allkirjastas rassilise diskrimineerimise keelustanud kodanikuõiguste akti.
• 6. juuli – Malawi saavutas Suurbritanniast iseseisvuse.
• 14. juuli – ansambel The Rolling Stones saavutas Suurbritannias oma esimese esikohasingli, kui esikohale jõudis nende "It's All Over Now".

August

• 7. august – Vietnami sõda: USA Kongress võttis vastu Tonkini lahe resolutsiooni, millega anti president Lyndon Johnsonile luba USA väed Vietnami viia.
• 16. august – kindralmajor Nguyễn Khánh tõukas Dương Văn Minhi Lõuna-Vietnami presidendi kohalt ning asus ise tema asemele.
• 18. august – Lõuna-Aafrika Vabariigil keelati apartheidirežiimi tõttu osaleda olümpiamängudel.
• 23. august – Philadelphiast Huntsville'i teel olnud United Airlinesi reisilennukis Vickers Viscount 745D puhkes teadmata asjaoludel tulekahju, mille tõttu lennuk USA-s Tennessee osariigis alla kukkus. Hukkusid kõik pardal viibinud 39 inimest.

September

• 21. september – Maltast sai Briti Rahvaste Ühenduse liikmena iseseisev riik.
• 25. september – algas Mosambiiki iseseisvussõda, mis kestis kümme aastat.
• 27. september – Warreni komisjon jõudis 10 kuud väldanud uurimise tulemusena otsusele, et USA presidendi John F. Kennedy mõrvas on süüdi ainult Lee Harvey Oswald.

Oktoober

• 10. oktoober – Tōkyōs algasid esimesed Aasias peetud olümpiamängud.
• 12. oktoober – Nõukogude Liit saatis orbiidile esimese mitmeliikmelise meeskonnaga kosmoselaeva Voshod 1.
• 13. oktoober – pärast 24-tunnist lendu maandus õnnelikult maailma esimese mitmekohalise kosmoselaevaga Voshod maailmaruumis käinud kolm nõukogude kosmonauti.
• 14. oktoober – Nikita Hruštšov tagandati Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei esimese sekretäri kohalt. Tema kohale asus Leonid Brežnev.
• 14. oktoober – USA mustanahaliste õiguste eest võitleja Martin Luther King pälvis Nobeli rahuauhinna.
• 16. oktoober – Hiina õhkis esimese tuumapommi, saades maailma viiendaks tuumariigiks.
• 22. oktoober – Prantsuse kirjanik Jean-Paul Sartre lükkas tagasi Nobeli kirjandusauhinna, väites, et see vähendaks tema loomingu mõju.
• 24. oktoober – Sambia iseseisvus Suurbritanniast.

November

• 3. november – Ameerika Ühendriikide presidendivalimised võitis ülekaalukalt ametis olev demokraat Lyndon B. Johnson, kes kogus 486 valijamehehäält vabariiklase Barry Goldwateri 52 vastu.
• 28. november – USA kosmosesond Mariner 4 startis Marsi suunas. Juulis 1965 möödus Mariner Marsist 5400 miili kauguselt.
• 30. november – Nõukogude Liit saatis Marsile kosmosesondi Zond 2, mis asus 523 miljoni kilomeetrisele võidusõidule USA Mariner 4-ga, kuid jäi peagi kadunuks.

Detsember

• 12. detsember – Jomo Kenyatta sai Keenia esimeseks presidendiks.

• 15. detsember – Kanada parlament kiitis heaks uue riigilipu, kus punane vahtraleht asetseb valgel taustal.
• 24. detsember – Việt Cộng pommitas Saigonis Brinksi hotelli, tappes kaks USA ohvitseri.

Jaanuar

Veebruar

• 6. veebruar – Ants Antson võitis Innsbrucki taliolümpiamängudel kiiruisutamises kuldmedali.

Märts

• 11.–14. märts – Eesti NSV-d külastas Soome president Urho Kaleva Kekkonen.
• 12. märts – Soome president Urho Kaleva Kekkonen pidas kõne Tartu ülikooli aulas.^[1]
• 12. märts – Tallinnas avati kino Kosmos, mis on ühtlasi Eesti moodsaim ja suurim (1015 istekohta).^[1]

Aprill

Mai

• 26. mai – Johannes Oskar Lauri ordineeriti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskopiks.

Juuni

Juuli

August

• 29. august – avati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum^[1].

• Suvel hakkas tegutsema Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev^[1].

September

• 1. september – maa-asulates elavatele õpilastele hakati kompenseerima sõitu kooli ja koolist tagasi^[1].
• 1. september – põllumajandusliku suunaga tehnikume ja nende baasmajandeid hakati ühendama sovhoostehnikumideks^[1].

• 14.–15. september – Tõraveres avati Wilhelm Struve nimeline Tartu Astrofüüsika Observatoorium^[1].

Oktoober

November

Detsember

• ...

• Toimus Eesti esimene džässifestival^[1] "Tallinn 1964".

 Pikemalt artiklis Sündinud 1964

• 7. jaanuar – Nicolas Cage, ameerika filminäitleja
• 31. jaanuar – Hasso Krull, eesti luuletaja, esseist ja tõlkija
• 13. veebruar – Stephen Bowen, USA astronaut
• 13. veebruar – Tetsurō Degawa, Jaapani koomik
• 19. veebruar – Valter Külvet, eesti kergejõustiklane
• 4. märts – Andres Adamson, eesti ajaloolane
• 9. märts – Juliette Binoche, näitleja
• 11. märts – Leena Lehtolainen, soome kirjanik, kolumnist, kirjandusteadlane ja -kriitik
• 13. märts – Sergei Parhomenko, Vene ajakirjanik
• 24. märts – Jaan Tätte, eesti näitekirjanik, laulja ja näitleja
• 6. aprill – Priit Pajusaar, eesti helilooja
• 6. aprill – David Woodard, ameerika kirjanik ja dirigent
• 7. aprill – Russell Crowe, austraalia näitleja
• 15. aprill – Tiina Lang, eesti ajakirjanik
• 26. juuli – Sandra Bullock, USA filminäitleja
• 31. juuli – Peeter Tammearu, eesti näitleja ja lavastaja
• 1. oktoober – Eric Boe, USA astronaut
• 15. oktoober – Aleksei Tšižov, Venemaa kabetaja
• 15. oktoober – Roberto Vittori, Itaalia õhuväelane ja astronaut
• 20. oktoober – Kamala Harris
• 11. november – Calista Flockhart, ameerika filminäitleja
• 19. november – Harri Drell, Eesti korvpallur
• 19. november – Petr Nečas, Tšehhi poliitik
• 21. november – Olden Polynice, Haiti korvpallur
• 21. november – Toomas Kelder, eesti disainer ja muusik
• 16. detsember – Heike Drechsler, saksa kergejõustiklane
• 23. detsember – Eddie Vedder, USA muusik

 Pikemalt artiklis Surnud 1964

• 3. veebruar – Giuseppe Amato, itaalia filmiprodutsent, -lavastaja ja -stsenarist
• 12. märts – Gustav Padar, Eesti sõjaväelane
• 18. märts – Johannes Sigfrid Edström, Rootsi sporditegelane, IAAF-i ja ROK-i president
• 23. märts – Peter Lorre, Ameerika Ühendriikide näitleja
• 3. juuni – Frans Eemil Sillanpää, soome kirjanik
• 26. juuli – Maido Soosalu, eesti vaimulik
• 20. oktoober – Herbert Hoover, 31. USA president

• füüsika – Charles Hard Townes, Nikolai Bassov, Aleksandr Prohhorov
• keemia – Dorothy Crowfoot-Hodgkin
• meditsiin – Konrad Bloch, Feodor Lynen
• kirjandus – Jean-Paul Sartre
• rahu – Martin Luther King