Apple Inc.
Apple Inc. (varem Apple Computer, Inc.) on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat.
| Apple Inc. | |
|---|---|
 | |
| Börsil | NASDAQ: AAPL |
| Asutatud | 1. aprill 1976 |
| Asutajad | Steve Jobs Steve Wozniak Ronald Wayne |
| Peakorter | Cupertino, California |
| Valdkonnad | arvutitarkvara arvutiriistvara tarbeelektroonika tarkvara elektronturustus |
| Käive | 265,596 mld dollarit (2018) |
| Puhaskasum | 59,531 mld dollarit (2018) |
| Töötajaid | üle 132 000 (2018) |
| Tütarettevõtted | Beats Apple Energy |
| Koduleht | https://www.apple.com |
Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintoshi arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Apple'i tarkvaratooted on muu hulgas operatsioonisüsteem Mac OS X, meediapleieri iTunes, rakenduskomplekt iLife, lisaks kontoritarkvara komplekt iWork, professionaalne fototöötluse ja haldamise tarkvara Aperture, professionaalne heli- ja videotöötluskomplekt Final Cut Studio, muusika produtseerimise tarkvara Logic Studio ning mobiilseadme operatsioonisüsteem iOS.
Ettevõte on asutatud 1. aprillil 1976 USA California osariigis Cupertinos. 3. jaanuaril 1977 muudeti ta aktsiaseltsiks. Esimesed 30 tegutsemisaastat kandis ettevõte nime Apple Computer Inc., kuid 9. jaanuaril 2007 eemaldati sõna "Computer" ('arvuti'), et peegeldada personaalarvutite turul tegutseva ettevõtte liikumist ka tarbeelektroonika turule. 25. septembri 2010 seisuga oli Apple'il 46 600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutist, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma.[1]
2013. aastal otsis Apple Euroopast oma klientide andmete hoiustamiseks serveriparkide asukohta. Serveriparke plaaniti rajada Iirimaale, Taani ja Eestisse. Eestis tegeles Apple'ile serveripargi koha otsimisega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse moodustatud kolme-neljaliikmeline meeskond. Kaaluti Paldiskit ja Muuga tööstusparki. Apple'i insenerid käisid kaks korda Eestis. Veebruaris 2015 teatas Apple, et rajab oma serveripargid Iirimaale ja Taani.[2]
Apple Inc. on esimene börsiettevõte, mille väärtus tõusis üle triljoni dollari. Selleni jõuti 2018. aastal.[3]
Ajalugu
1976–1980: algusaastad
Apple'i asutasid 1. aprillil 1976 Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne, et müüa personaalarvutit Apple I. Need arvutid oli Wozniak käsitsi ehitatanud.[4] Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I hakati müüma 1976. aasta juulis, see maksis siis 666,66 dollarit (praeguse ostujõuga 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni).[5][6][7] Apple tehti ümber aktsiaseltsiks 3. jaanuaril 1977 ilma Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobsile ja Wozniakile. Multimiljonär Mike Markkula pakkus oma eksperditeadmisi ärivallas ja samuti 250 000 dollarit kapitali.[8]
Apple II toodi turule 16. aprillil 1977. Oma tollastest rivaalidest (TRS-80 ja Commodore PET) erines ta sellepoolest, et ta oli värvilise graafikaga ja tal oli kaasas ka VisiCalc tabelarvutusprogramm.[9] See tegi Apple II ahvatlevaks ärisektorile. Aastal 1980 toodi turule Apple III, et võistelda IBM-i ja Microsoftiga ärikasutajatele suunatud toodete nimistus.[10]
1976–1980: Lisa ja Macintosh
Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Seejärel võttis ta üle Jef Raskini projekti "Macintosh". Selle tulemusena tekkis võidujooks kahe meeskonna vahel, kumb suudab oma toote varem turule paisata ja Apple'i päästa. Lisa tiim võitis ning aastal 1983 turule toodud personaalarvuti oli esimene, millel oli graafiline kasutajaliides, kuid müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ja tema tarkvara oli limiteeritud.[11]
Aastal 1984 tuli Apple välja Macintoshiga. Tema debüüt avalikustati kurikuulsa reklaamiga "1984". Reklaami näidati esimest korda Super Bowli vaheajal.[12] Macintoshi osteti algul hästi, kuid hilisemad müüginumbrid polnud kõige paremad.[13] Põhjusteks liiga kõrge hind ja limiteeritud tarkvara. Asi muutus paremaks, kui tutvustati LaserWriterit, mis oli esimene mõistliku hinnaga PostScripti interpreteeriv laserprinter, ja PageMaker – varajane elektronkirjastamispakett. Mac oli turul tõsine tegija tänu tema graafilistele võimalustele, mis olid juba vajalikud Macintoshi kasutajaliidese enda jaoks.
Aastal 1985 tekkisid tülid Steve Jobsi ja tollase tegevjuhi John Sculley vahel, kes oli palgatud firmasse kaks aastat varem.[14] Juhtkond käskis Sculleyl Steve Jobsi "tiibu kärpida" ja limiteerida tema võimu tegemaks kõrvalepõikeid kallite ja testimata toodetega. Selle asemel, et tegutseda Sculley sõnade järgi, proovis Steve Jobs tollast tegevdirektorit ettevõttest välja puksida. Kui Sculley sellest teada sai, et Jobs kavandab putši, kutsus ta kokku nõukogu, mille tulemusena vabastati Jobs tema tööülesannetest.[13] Jobs andis sisse lahkumisavalduse ja asutas ettevõtte NeXT Inc. veel samal aastal.
1986–1993: tõus ja mõõn
Olles saanud mitmeid valusaid õppetunde pärast koguka Macintosh Portable'i turule toomist aastal 1989, tutvustas Apple aastal 1991 PowerBooki, millel oli tänapäevane ja ergonoomiline disain.[15] Macintosh Portable oli disainitud olema jõudluselt võrdne Macintoshi lauaarvutiga, aga ta kaalus ~7,7 kilogrammi ja tal oli 12-tunnise kestvusega aku, mis muutis ta kaasaskandmise ebamugavaks. Samal aastal tutvustas Apple System 7-t, mis oli tähtis uuendus operatsioonisüsteemile, lisades värvid kasutajaliidesele ja tutvustades uusi võrgu võimalusi.
PowerBooki ja teiste toodete edu tõi kaasa aastase puhaskasumi tõusu.[14] Mõnda aega arvati, et Apple ei saa midagi enam valesti teha, tuues turule aina uusi tooteid ja suurendades oma kasumit. Ajakiri MacAddict on nimetanud perioodi 1989–1991 "esimeseks kuldseks ajastuks" Macintoshi ajaloos.
Pärast edukat Macintosh LC turuletoomist, tutvustas Apple Macintosh Centris seeriat, Macintosh Quadra seeriat ja õnnetut Macintosh Performa seeriat, mida müüdi mitmete segadust tekitavate konfiguratsioonidega ja tarkvara kooslustega. Tulemuseks oli katastroof Apple'i jaoks, kuna kasutajad ei saanud enam aru, mis neid mudeleid üksteisest eristab.[16]
Sel ajastul koges Apple veel mitmeid ebaõnnestumisi digitaalkaameratega, kaasaskantavate CD-mängijatega, kõlaritega, mängukonsoolidega ja televisiooniseadmetega, lisaks mõisteti, et Apple II seeriat on liiga kallis toota. Aastal 1990 uuendas Apple Macintosh LC seeriat, millel oli nüüd ka laienduspesa Apple IIe Cardi jaoks, et Apple II kasutajad saaksid migreeruda Macintoshi platvormile.[17] Apple peatas Apple IIe müügi aastal 1993.
Microsoft aina suurendas oma turuosa Windowsi abiga, keskendudes tarkvara tootmisele odavatele personaalarvutitele, samas kui Apple'i tooted olid väga kallid.[18] Apple toetus oma suurtele kasuminumbritele ega andnud vastulööki Microsoftile, selle asemel nad kaebasid Microsofti kohtusse graafilise kasutajaliidese kasutamise eest, mis sarnanes Apple Lisa omaga.[19] Kohtuprotsess venis aastaid, kuid lõplikku otsust kohus ei teinud. Samal ajal rikkusid mitmed ebaõnnestunud uued tooted ja ületatud tähtajad järjest enam Apple'i reputatsiooni ja Sculley vahetati välja Michael Spindleriga.[20]
1994–1997: katsed eri platvormide ja koostööpartneritega
1990. aastate alguses arendas Apple alternatiivseid operatsioonisüsteeme Macintoshile, nagu näiteks A/UX. Samas Macintoshi platvorm hakkas aeguma, kuna see ei olnud ehitatud multitegumtöö (inglise k. multitasking) jaoks ja lisaks tekkis Apple'ile uusi konkurente, näiteks Sun Microsystems. Macintosh vajas väljavahetamist või tõsisemat modifitseerimist, et ta suudaks joosta ka võimsama riistvara peal.[21]
1994. aastal hakkas Apple koostööd tegema Motorola ja IBM-iga. Eesmärk oli luua uus arvutusplatvorm, mis kasutaks IBM-i ja Motorola riistvara ning Apple'i tarkvara. Nad lootsid, et uue platvormi riistvara ja tarkvara oleksid PC platvormist peajagu üle ja niimoodi annaksid nad vastulöögi Microsoftile. Samal aastal tutvustas Apple Power Macintoshi, esimest Apple'i arvutit, mis kasutas IBM-i PowerPC protsessorit.[22]
Aastal 1996 vahetati tollane tegevjuht Michael Spindler välja Gil Amelio poolt. Amelio tegi mitmeid muudatusi Apple'is, sealhulgas palju koondamisi.[23] Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid parandada Mac OS-i, esmalt Taligent projektiga ja pärast Coplandi ja Gershwiniga, otsustas Amelio osta NeXT Inc. ettevõtte koos tema NeXTSTEP operatsioonisüsteemiga, tuues Steve Jobsi nõunikuna tagasi Apple'isse.[24] 9. juulil 1997, Gil Amelio kaotas töökoha, kuna ettevõtte aktsiahind oli viimase kolme aasta madalaim ja ettevõttel olid suured finantskaotused. Jobs asus ajutiselt tegevjuhi kohale hakates ümber korraldama senist ettevõtte tooteportfelli.
1997. aastal teatas Jobs, et Apple hakkab koostööd tegema Microsoftiga, et tuua turule Microsoft Office Macintoshile ja et Microsoft tegi 150 miljoni dollari suuruse investeeringu ostes Apple'i aktsiaid.[25]
10. novembril 1997 tutvustati Apple Store'i (online-versioon) seoses Apple'i uue tootmisstrateegiaga[26].[27]
1998–2005: Apple hakkab kasumit teenima
15. augustil 1998 tutvustas Apple uut arvutit iMac. Selle toote arendustiimi juhtis Jonathan Ive, kes hiljem disainis iPodi ja iPhone'i[28].[29] iMac sisaldas uudset tehnoloogiat ja unikaalset disaini. Esimese viie kuuga müüdi seda ligikaudu 800 000 eksemplari.[30]
Sel perioodil ostis Apple mitu ettevõtet, et suurendada oma tootevalikut professionaalsel ja tavakasutajatele mõeldud tarkvaraturul.
Mac OS X, mis põhines NeXT OPENSTEPil ja BSD Unixil, toodi turule 24. märtsil 2001 pärast mitu aastat kestnud arendustööd. Suunatud nii tavakasutajatele kui ka professionaalidele, oli uue operatsioonisüsteemi eesmärk stabiilsus, usaldusväärsus ja turvalisus.
19. mail 2001 avas Apple oma esimesed ametlikud jaemüügikauplused Virginias ja Californias.[31] Samal aastal tõi Apple välja muusikapleieri iPod. Toode oli fenomenaalne, seda müüdi üle 100 miljoni eksemplari kuue aasta vältel[32].[33] Aastal 2003 avati iTunes Store, kus sai osta 0,99 dollari eest laule ja mis oli integreeritud iPodiga. Teenus sai kiiresti turu liidriks, 19. juuniks 2008 oli tehtud üle 5 miljardi allalaadimise.[34]
Alates 2001. aastast loobus Apple'i disainiosakond läbipaistva värvilise plasti kasutamisest, mida kasutati esimest korda iMac G3-l. Vahetus algas titaanist PowerBookiga ning sellele järgnenud polükarbonaadist iBookist ja iMacist[35].[36]
2005–2007: üleminek Intelile
6. juunil 2005 teatas Steve Jobs, et Apple hakkab tootma Inteli protsessoritel põhinevaid arvuteid aastal 2006.[37] 10. jaanuaril 2006 välja tulnud MacBook Pro ja iMac olid esimesed Apple'i arvutid, mis kasutasid Inteli Core Duo protsessoreid. Sama aasta augustiks oli Apple terve Maci seeria viinud üle uuele tehnoloogiale.[37]
Apple'i võidukäik sel perioodil oli silmnähtav ka nende aktsiahinna pealt. Ajavahemikus 2003–2006 tõusis Apple'i aktsia hind üle kümne korra, kuuelt dollarilt üle 80 dollari. Jaanuariks 2006 oli aktsiaturul rohkem raha suunatud Apple'i aktsiatesse, kui Delli omadesse (inglise k. market capitalization).[38] Üheksa aastat varem ütles Delli tegevjuht Michael Dell, et kui tema oleks Apple'i juht, lõpetaks ta ettevõtte tegevuse ja annaks aktsiaomanikele nende raha tagasi.[39] Kuigi Apple'i turuosa on kasvanud, jääb see ikkagi kaugele maha konkurentidest, kes kasutavad Microsoft Windowsi.[40]
Mobiilse elektroonika ajastu
Oma kõnes Macworld Expol 9. jaanuaril 2007 teatas Steve Jobs, et Apple Computer Inc. on nüüdsest Apple Inc., kuna ettevõtte huvikeskmes pole enam ainult arvutid. See muudatus näitas, et ettevõtte paneb rohkem rõhku mobiilsele elektroonikale. Samal ettekandel räägiti esimest korda ka iPhone'ist ja Apple TV-st.[41] Järgmisel päeval tõusis Apple'i aktsiahind 97,80 dollarile, toona oli see kõigi aegade kõrgeim hind. Sama aasta mais tõusis aktsiahind aga juba üle 100 dollari.[42]
Artiklis, mis postitati Apple'i kodulehel 6. veebruaril 2007, teatas Steve Jobs, et Apple on nõus müüma muusikat iTunes Store'is ilma DRM-ita (inglise k Digital rights management), mis lubaks ostetud muusikat mängida ka kolmanda osapoolte pleieritel, kui plaadifirmad oleks nõus loobuma nimetatud tehnoloogiast.[43] 2. aprillil 2007 teatasid Apple ja Briti plaadifirma EMI (Electric & Musical Industries Ltd.) ühiselt DRM tehnoloogia eemaldamisest EMI kataloogist iTunes Store'is.[44] Teised plaadifirmad järgisid nende eeskuju juba samal aastal.
Järgmise aasta juulis avas Apple App Store'i, et müüa kolmandate osapoolte arendatud tarkvara iPhone'ile ja iPod Touchile.[45] Juba esimese kuuga müüdi 60 miljonit rakendusprogrammi, tuues kasumit keskmiselt üks miljon dollarit päevas. Jobs spekuleeris, et App Store võib saada miljardi-dollari-äriks Apple'i jaoks.[46] Kolm kuud hiljem teatati, et Apple'ist oli saanud maailma suuruselt kolmas mobiilsete seadmete tarnija, mille põhjuseks oli populaarne iPhone.[47]
Pärast aastaid spekulatsioone ja mitmeid kõlakaid tutvustas Apple 27. jaanuaril 2010 avalikkusele oma uudset meediaseadet iPad. iPadil on sama operatsioonisüsteem, mida kasutab ka iPhone, lisaks on mitmed iPhone'i rakendustest ühilduvad ka iPadiga. iPad toodi turule 3. aprilli 2010 USA-s. Seda müüdi esimesel päeval üle 300 000 ja nädala lõpuks oli müüdud üle poole miljoni seadme.[48] Mais 2010 sai Apple'ist maailma suurim tehnoloogiaettevõte, möödudes Microsoftist.[49]
Juunis 2010 tõi Apple turule neljanda generatsiooni iPhone'i, mis pakkus videokõnet, multitegumtööd (inglise k multitasking) ja uut isoleerimata roostevaba terasest korpust, mis täidab ka antenni funktsioone. Osad kasutajad kurtsid telefoni halva levi pärast ning seepärast pakkus Apple tasuta kummist korpuseümbrist, parandades niimoodi levitugevust.
Oktoobris 2010 kerkis Apple'i aktsiahind rekordiliselt üle 300 dollari.[50] Lisaks uuendati MacBook Airi, iLife'i tootepaketti ja tutvustati Mac OS X Lionit.[51]
Riistvara
Maci tootepere
- Mac mini – väikeste mõõtmetega lauaarvuti, mis toodi turule jaanuaris 2005
- iMac – mitmeotstarbeline lauaarvuti, mis toodi turule aastal 1998
- Mac Pro – tööjaama tüüpi lauaarvuti, mis toodi turule 2006. aasta augustis, vahetas välja Power Macintoshi
- MacBook – tavakasutajale mõeldud sülearvuti, mis toodi turule 2006. aastal, vahetas välja iBooki
- MacBook Air – üliõhuke ja üliportatiivne sülearvuti, mis toodi turule jaanuaris 2008
- MacBook Pro – MacBooki tooteperre kuuluv sülearvuti, mis toodi turule jaanuaris 2006, saadaval 13-, 15- ja 17-tollise variandina, vahetas välja PowerBooki
- Xserve – kahe- või neljatuumaline, kahe protsessoriga 1U tüüpi server
iPad
iPad on Apple'i tahvelarvuti, müügil alates 3. aprillist 2010 USA-s. iPadil on 9,7-tolline ja LED-valgustusega ekraan, saadaval 16 GB, 32 GB või 64 GB välkmäluga, protsessoriks 1 GHz Apple A4, operatsioonisüsteemiks iOS. Lisaks on iPadil WiFi ja Bluetoothi tugi (saadaval ka 3G-toega mudel). Aku võimaldab kuni 10 tundi internetis surfata, videot vaadata või muusikat kuulata. Sisaldab ka kiirendusmõõturit (inglise k accelerometer) ja valgusmõõdikut.
iPod
iPod on Apple'i meediapleier. Esmaesitlus toimus 23. oktoobril 2001. iPodi tootepere on aastatega mitmekesistunud, saadaval on erinevaid mudeleid.
- iPod Classic – esmaesitlus aastal 2001, praegu saadaval 160 GB mudelina
- iPod Nano – esmaesitlus aastal 2005, hetkel saadaval 8 GB ja 16 GB mudelina. Uusimal generatsioonil on ka FM-raadio, sammulugeja ja mitmikpuutevõimalustega kasutajaliides, mis vahetas välja traditsioonilise iPod click wheel'i.
- iPod Shuffle – esmaesitlus 2005. aastal, praegu saadaval 2 GB mudelina
- iPod Touch – kaasaskantav meediapleier, töötab iOS operatsioonisüsteemi peal, esmaesitlus september 2007. Saadaval 8 GB, 32 GB ja 64 GB mudelina. Viimane generatsioon on Apple A4 protsessoriga ja kahe kaameraga, tagumise kaameraga on võimalik salvestada videoid ka 720p resolutsiooniga.
iPhone
iPhone on Apple'i nutitelefon, mida esitleti 2007. aasta jaanuaris ja toodi turule sama aasta 29. juunil.[52] Kõige uuemad (iPhone 6s ja iPhone 6s Plus) ilmusid 19. septembril 2015. iPhone 6s-il on 4,7-tolline ja iPhone 6s Plusil on 5,5-tolline ekraan. Neid on 3 erinevas toonis (Space Gray ehk hall, Gold ehk kuld, Silver ehk hõbe ja Rose Gold ehk roosa) ning need on saadaval 16 GB, 64 GB ja 128 GB mudelina. Esimest korda esitleti selle mudeliga 3D Touchi.
Apple TV
Apple TV on digitaalmeedia pleier. Väikeste mõõtmetega võrguseade, saab mängida digitaalset meediat, mis pärineb iTunes Store'ist, Netflixist, YouTube'ist, Flickrist, MobileMest või suvalisest Mac OS X-il või Windowsiga töötavast arvutist, mis kasutab iTunesi. Apple TV toodi turule 9. jaanuaril 2007. Esimene mudel sisaldas 40 GB kõvaketast, 160 GB mudel oli saadaval juba kaks kuud hiljem. Septembris 2010 tuli välja teise generatsiooni Apple TV. See on võrreldes eelmise mudeliga ligi 3/4 väiksem ja 2/3 odavam. Uus versioon ei sisalda enam kõvaketast, kuid sel on 8 GB välkmälu puhverdamiseks.