iPhone

iPhone sai alguse sellest, et Steve Jobs palus Apple'i inseneridel uurida uue põlvkonna puutetundlike ekraanide omadusi. Algselt oli plaanis hakata tootma tahvelarvuti stiilis personaalarvuteid,^[1] millega Apple'il oli kogemusi nende varasema Newtoni pihuarvuti näol.

Siiski märkis Jobs 2003. aastal toimunud konverentsil "D: All Things Digital", et tahvelarvutid ega ka traditsioonilised pihuarvutid ei ole Apple'i jaoks õige suund ja tulevik peitub hoopis mobiilides. 7. septembril 2005 tuli turule Apple'i ja Motorola koostöös sündinud mobiiltelefon ROKR E1. Jobs ei olnud sellega rahul: tema sõnul ei saavat Apple'i insenerid ja disainerid teha Motorolaga koostöös täpselt sellist telefoni, nagu Apple soovis.^[2] 2006. aasta septembris lõpetas Apple ROKR-ile toe pakkumise ja andis välja iTunes'i tarkvara uue versiooni, mis sisaldas vihjeid tuleva telefoni kohta.^[3] 9. jaanuaril 2007 avalikustas Jobs Macworldi konverentsil iPhone'i ja 11. juunil teatas WWDC konverentsil, et iPhone toetab kolmandate osapoolte loodud programme sisseehitatud veebibrauseri Safari kaudu.

iPhone tuli USA-s turule 29. juunil 2007. Telefoni esimene generatsioon (n-ö iPhone 2G) jõudis müüki ka Euroopas, aga ainult valitud riikides (Inglismaal, Prantsusmaal ja Saksamaal 2007. aasta novembris ning Iirimaal ja Austrias 2008. aasta kevadel). iPhone 3G on telefoni teine põlvkond, mis tuli müüki 11. juulil 2008 ning toetab 3G-andmesidet ja ülemaailmset A-GPS-i asukohamääramise süsteemi.

iPhone 3GS on Apple'i kolmanda generatsiooni nutitelefon, mis tuli müüki 19. juunil 2009. iPhone 3GS on oma eelkäijatega võrreldes kiirema protsessoriga, parema kaameraga (3 megapikslit, video lindistamise võimalus) ja häälkäskude toega.

iPhone 4 tuli 5 riigis müüki 24. juunil 2010. Sellel on tagu- ja esikaamera, mis võimaldab pidada videokõnesid ja videokonverentse FaceTime tarkvaraga.

4. oktoobril 2011 esitleti avalikkusele iPhone 4S, millele töötati välja operatsioonisüsteem iOS 5 koos mitmete tarkvara- ja riistvarauuendustega.

10. septembril 2013 tuli välja iPhone 5s. Selle disain on sama kui iPhone 5-l, aga lisatud on sõrmejäljeluger, kiirem protsessor ja parem kaamera. Tehti ka polükarbonaadist korpusega iPhone 5c, mis on "lahjem" ja "soodsam" versioon iPhone 5s-ist.

Praegused mudelid:

• iPhone XR (alates 2018)
• iPhone 11 (alates 2019)
• iPhone SE (2.) (alates 2020)
• iPhone 12 Mini (alates 2020)
• iPhone 12 (alates 2020)
• iPhone 12 Pro (alates 2020)
• iPhone 12 Pro Max (alates 2020)

Varasemad mudelid:

Ekraan

Telefonil on 3,5-tolline (9 cm) puutetundlik vedelkristallekraan (lahutusvõimega 480×320 pikslit, 163 ppi, HVGA), mille ees on kriimustuse- ja sõrmejäljekindel klaas. Ekraan on 18-bitise värvieraldusega (suudab näidata 262 144 värvi). Puutetundlik osa on mõeldud kasutamiseks ühe või mitme palja näpuga (ei tööta enamiku kinnastega). iPhone 3GS-i ekraan on kaetud ka oleofoobse kaitsekihiga.^[4]

Ekraan kasutab ka kolme sensorit:^[5]

• lähedussensor, mis lülitab ekraani välja, kui telefon näiteks kõrva äärde tõsta;
• valgussensor, mis reguleerib vastavalt ümberkaudsele valgustugevusele ekraani heledust;
• kiirendusandur, mis pöörab ekraanipilti telefoni pööramisel vertikaalasendist horisontaalasendisse või vastupidi.

Kaamera

iPhone ja iPhone 3G nutitelefonile on sisse ehitatud 2-megapiksline kaamera, mis asub telefoni tagaküljel. Sellel pole optilist suurendust, välku ega autofokuseerimist. Samuti ei toeta ta videosalvestust. Nutitelefonil iPhone 3GS on 3,2-megapiksline OmniVisioni kaamera. Sellel on automaatteravustamine ja automaatne värvitasakaalustamine. Lisaks on võimalik teha 640x480 (VGA resolutsioon) video 30 kaadrit sekundis. Telefoniga on võimalik videot ise kärpida ning laadida üles näiteks YouTube'i.

iPhone 4-l on 5-megapiksline kaamera (2592x1936 pikslit). Kaamera asub telefoni tagaküljel, mis on varustatud valgustatud sensoriga. See teeb isegi hämaras kvaliteetseid pilte. Samuti LED-välklamp, mis valgustab videosalvestust.^[6] iPhone 4 on esimene iPhone, millel on kõrgkvaliteetne pildifunktsioon.^[7] iPhone 4-l on olemas ka teine kaamera, mis asub telefoni esiküljel. Sellega on võimalik teha VGA-fotosid ja SD-videosalvestust.

iPhone 4S kaameraga saab teha fotosid, mille suurus on 8 megapikslit ja salvestada 1080p videoid. Sisseehitatud güroskoop stabiliseerib kaamerat video salvestamise ajal. Samuti kasutab iPhone 4S ka täiustatud tagantvalgustusega sensorit, automaatset valge balanssi, täiustatud värvitäpsust, näotuvastust ja liikumisest tingitud hägususe vähendamist. See kõik tähendab, et pole tähtis, kui palju inimesi, kui palju valgust ja kui palju liikumist jäädvustada – kõik näeb välja täpselt nii, nagu peab.^[8]

Mobiilside

iPhone toetab GSM, 3G, EDGE, UMTS ja HSDPA mobiilsidetehnoloogiaid ning juhtmevaba Bluetooth- ja WLAN-ühendusi. Jaanuaris 2008 välja antud tarkvarauuendus lubas esimese generatsiooni iPhone'il kasutada mobiilimaste ja Wi-Fi-levialasid, et triangulatsiooni abil oma asukohta määrata. Hiljem toodetud telefonidel on juba sisseehitatud A-GPS ja ka digitaalne kompass.

Mahutavus

iPhone'i esimene generatsioon oli saadaval 4 GB ja 8 GB mudelitena. 2008. aasta septembris lõpetas Apple 4 GB mudeli tootmise ja 2008. aasta veebruaris hakkas pakkuma 16 GB mudelit. Kolmanda põlvkonna iPhone 3GS on ka praegu saadaval 8 GB mudelina. Vanemad mudelid on juba tootmisest maha võetud.

Telefonis on ainult sisemine välkpõhine mälu ja seade ei toeta mälukaarte.

Muud omadused

Telefonil on sisseehitatud liitiumioonaku, mida kasutajal ei ole võimalik vahetada. Laadimine käib USB-liidese kaudu, kas otse arvutist või adapteri kaudu elektrivõrgust.

Telefonil on ka niiskussensor, mis asub kõrvaklapiliidese tagaosas. Apple'i töötajad saavad selle abil näha, kas telefonil on olnud suuremaid veekahjustusi, ning siis otsustada, kas telefoni garantii veel kehtib. Sensori asukoha tõttu on seda võimalik ka kogemata "aktiveerida", näiteks sporti tehes telefoni higises püksitaskus hoides või ka niiskes vannitoas. Sellest tulenevalt on sensori asukohta palju kritiseeritud.^[9]

iPhone'i operatsioonisüsteem on iOS, mis põhineb Mac OS X-il. Lisatud on ka Core Animationi tarkvara komponent, mis koos PowerVR riistvaraga (iPhone 3GS-il OpenGL ES 2.0) on telefoni kasutajaliidese kuvamise ja animeerimise taga. iPhone'i operatsioonisüsteem võtab ruumi natuke alla 1,3 GB^[10] ja toetab selle jaoks spetsiaalselt kompileeritud arvutiprogramme, kas siis kolmandatelt osapooltelt või Apple'ilt endalt. Telefoni sünkroonimine arvutiga käib iTunes'i kaudu, mille abil on ka võimalik Apple'i tarkvarauuendusi paigaldada ja on ka võimalik otse seadmest uuendada.

Telefoni veebibrauseriks on Safari, mis kuvab veebilehti Maci Safari versiooniga sarnaselt, aga ei toeta ei Flashi ega Javat. Telefonis on ka Apple Mapsi programm, mis oskab kahe punkti vahelise teekonna juhiseid koostada. Apple tegi ka iPhone'i jaoks eraldi YouTube'i programmi, mis enne videote näitamist kodeerib need ümber H.264 formaati.

iPhone'is on e-posti klientrakendus, mis oskab kuvada HTML-vormingus e-kirju ja võimaldab kasutajal nendesse pilte lisada. E-kirja manusena kaasa tulnud PDF-, Wordi, Exceli või Powerpointi faile on võimalik telefonis vaadata. E-posti klientrakendus toetab IMAP-, POP3- ja Microsoft Exchange'i protokolle.^[11]

Telefoni on võimalik paigaldada ka kolmandate osapoolte kirjutatud programme App Store'i kaudu.

Siri

Siri on tarkvara, mis on kaasas iPhone 4S-iga ja uuemaga. Selle tarkvara abil saab inimene, kasutades häält, anda iPhone'ile käske (näiteks saata sõnumeid, lisada märkmeid, alustada kõnesid ja muud). Siriga saab rääkida nagu inimesega ning ta saab aru, mida inimene soovib teha. Ta räägib isegi vastu. Näiteks võib Sirilt küsida, kas lähedal asub mõni hamburgerirestoran, ning Siri annab tulemuseks lähimad restoranid, kust saab hamburgerit. Kui nüüd küsida "Aga kuidas oleks takodega?", siis Siri mäletab, et jutt oli söögikohtadest, ning annab ette mehhiko restoranid. Tänu sellele tarkvarale ei pea ka ise kirjutama sõnumeid, see oskab hääle muuta tekstiks. Põhimõtteliselt võib kõik toimingud teha ära häälkäskudega.^[12]

Kolmandate osapoolte tarkvara

Ametlikult sai iPhone'ile kolmandate osapoolte tarkvara installima hakata alates iOS 2.0 versioonist, kui Apple lõi App Store'i. Sellise tarkvara loomiseks peab registreerima ennast iOS-i tarkvara arendajaks ning maksma iga aasta liikmemaksu 99 USD aastas. Seejärel on võimalik alla laadida endale tarkvaraarenduskomplekt, mille abil saab hakata kirjutama iOS-ile programme, kasutades programmeerimiskeelena Objective-C-d ja Swifti.

Ametlikele programmidele, mida App Store'i kaudu saab levitada, on palju tingimusi. Need programmid peavad olema spetsiaalselt iOS-i jaoks kirjutatud. Sellest tulenevalt ei lubata levitada programme, mis võimaldavad jooksutada enda sees teisi programme või skripte, mis pole Apple'i poolt heaks kiidetud. Seetõttu on keelatud näiteks Adobe Flash, mitmed emulaatorid ning teiste programmeerimiskeelte interpretaatorid.

Kuni 2010. aasta septembrini oli ka keelatud kasutada programmide loomiseks mitte Apple'i loodud tarkvaraarenduskomplekte. Pärast seda reegleid muudeti ning peamiseks tingimuseks sai see, et programmid ei või lihtsalt interneti kaudu uut koodi alla laadida.^[13]

Uute programmide lisamiseks App Store'i peavad arendajad kõigepealt laskma Apple'il see programm mitmesuguste filtrite abil üle kontrollida. Arendajad saavad programme levitada tasuta või määrata summa, mille kasutajad peavad selle allalaadimiseks maksma. Tasulise programmi puhul saab arendaja tulust 70% ja Apple 30%.

Populaarsemad mängud müügiedu järgi

• Angry Birds
• Fruit Ninja
• Words With Friends
• Where's My Water?
• Cut the Rope
• Tiny Wings
• MADDEN NFL 12
• Doodle Jump
• Bejeweled
• Angry Birds Seasons
• Real Racing 2
• THE GAME OF LIFE Classic Edition
• Tetris
• Plants vs. Zombies
• Monopoly
• Scribblenauts Remix
• The Sims 3
• FIFA SOCCER 12

^[14]

Mitteametlik tarkvara

Alates esimesest iOS versioonist on loodud selle jaoks ka mitteametlikku tarkvara, mille kasutamiseks peab iPhone'i jailbreak'ima, mis loob võimaluse seadme kogu failisüsteemile ligi pääseda ning ka uut tarkvara lisada. Kuna iOS 1 puhul ei eksisteerinud viisi ametlikult uut tarkvara hankida, oli mitteametliku tarkvara kasutamine küllaltki levinud. Tavaliselt oli jailbreak'iga kaasas programm, mille kaudu sai otse iPhone'i seest uut tarkvara internetist alla laadida ja installida.

Alates iOS versioon 2.0-st oli juba küll võimalik ametlikku tarkvara installida, kuid kuna mitteametlik tarkvara oli eelmise versiooniga laialt levima hakanud, siis leiti ka viis uuematele versioonidele mitteametlikke programme peale panna.

Allolevas tabelis on esitatud iPhone mudelite põhierinevused.^[15]

Jailbreak (inglise keeles 'vanglast põgenemine') on ametlikult Apple'i poolt mittetoetatav operatsioon, mis võimaldab tarkvarale ligipääsu iPhone'i failisüsteemi juurde. See aga annab võimaluse aparaadi funktsioone laiendada, näiteks teiste rakenduste (peale AppStore'i) installida või ise vormistamisteemasid valida.Vajaduse korral saab aparaadi esialgse seisu taastada iTunesi programmi abil. Kuna Jailbreak on ainult operatsioonisüsteemi puudutav programm, kaovad kõik Jailbreaki kasutamise jäljed.

Ühest küljest vaadates on Jailbreaki kasutamine kasulik. See võimaldab kompenseerida kasutajatele neid ebamugavusi, mis on seotud Apple'i omanikuõigustega: AppStore'i kasutamise ebamugavused, üks seade – üks arvuti seos, paljude kasulike funktsioonide puudumine (näiteks "must nimekiri"), jne. Ka pärast Jailbreaki kasutamist omandab aparaat need funktsioonid, mis on teistes nutitelefonides juba tavaliseks saanud, kuid mis seni iPhone'is puudusid, näiteks vaba ligipääs failisüsteemile ja MMS-sõnumite saatmine (ei ole lubatud iPhone 2G-s).

Teisest küljest võib Jailbreak ka ebamugavusi põhjustada. Keegi ei ole seda tarkvara testinud ega kontrollinud, seega võib (aga ei pruugi) Jailbreak mõjutada andmete turvalisust või isegi põhjustada andmete vargust. On ka teada, et mõned Jailbreaki kasutajad ei saanud iBooksi teenindust kasutada. Riigiõiguse suhtes sõltub kõik konkreetse riigi seadustest. Näiteks USA-s ei ole Jailbreaki kasutamine Apple'i autoriõiguste rikkumine, kuigi Apple ise arvab, et see on ebaseaduslik.

Protseduurid, mis on sarnased Jailbreakiga iPhone'i jaoks, eksisteerivad ka teiste mobiilplatvormide (Symbian 9 ja Android) ja mängukonsoolide (PS3) jaoks.

• iPhone X
• iPhone 8

• iPhone Apple'i kodulehel
• Apple suretab vaikselt iPhone'i, www.aripaev.ee, 6. detsember 2012
• Odavam iPhone võib juba suveks kohal olla, www.aripaev.ee, 12. veebruar 2013