Bahama

Riik asub Kariibi meres paiknevatel Bahama saartel, kuhu kuulub umbes 700 korallsaart ja ligi 2000 korallrahu. Saarestik asub Põhja-Ameerika mandri lähedal, Florida poolsaarest kagu pool ja Kuuba saarest põhja pool.

Arvatavasti maabus Kolumbus 1492. aastal Ameerikat avastades Bahamale kuuluval San Salvadori saarel. Tollal elasid saartel taino indiaanlased.

1718. aastal sai Bahamast Suurbritannia valdus. 1964. aastal sai omavalitsuse ja 1973. aastal kuulutati iseseisvaks riigiks.

85% elanikest on mustanahalised neegerorjade järeltulijad, 12% on valgenahalisi.

Kaks kolmandikku rahvastikust elab New Providence'i saarel, ülejäänud kolmandikust pool Grand Bahama saarel.

Saared olid hõredalt asustatud kuni 18. sajandi lõpuni, mil Ameerika iseseisvussõja järel anti tuhandetele Briti krooni toetanutele hüvitisena maad. Paljud uusasukad olid pärit USA lõunaosariikidest ja tõid endaga kaasa mustanahalised orjad. 19. sajandi keskel oli rahvaarv 27 000 ja 20. sajandi alguses 53 000. Sajandi keskel hakkas rahvaarv märkimisväärselt suurenema ning oli 1990. aastaks juba 255 000 ja 2010. aastaks 351 000.

Bahamalased on väga religioossed inimesed. Peamine usund on kristlus (suuremad rühmad on baptistid, anglikaanid ja katoliiklased).

Halduslikult on Bahama jaotatud 32 ringkonnaks. Neist kõik peale keskvõimu hallatava New Providence'i on kohaliku omavalitsuse üksused.

• Bahama kindralkuberneride loend
• Bahama jalgpallikoondis
• Abaco saared
• Dorian