Buchenwaldi koonduslaager
Buchenwaldi koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Buchenwald; lühend KZ Buchenwald) oli üks suuremaid koonduslaagreid (töölaager) Saksamaa riigi territooriumil Weimari lähedal Ettersbergis.
Buchenwaldi koonduslaager oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa koonduslaager (sks Schutzhaftlager) Teise maailmasõja eel ja ajal aastail 1937–1945.
Aastail 1945–1950 tegutses endise koonduslaagri alal NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi erilaager nr 2.
Tänapäeval tegutseb koonduslaager muuseumina.
Natsionaalsotsialistliku Saksamaa vangilaagrite süsteem
Buchenwaldi koonduslaagri ehitasid vangid 1937. aastal. Koonduslaagris toimusid sõjavangide massihukkamised ja vangid surid ka inimkatsete käigus.
Vangid
Buchenwaldi laagri vangid olid 1937. aasta juulist 1945. aasta aprillini peamiselt töölaagris. Esmalt majutati sinna valdavalt politsei, SA ja SS-i poolt Schutzhaft'i kaitse alla võetud nn väikekurjategijad, kes olid eraldatud rohelise kolmnurgaga. Järgmisena vangistati natsionaalsotsialistliku režiimi poliitilised vastased ja nn asotsiaalid, nagu juudid, Jehoova tunnistajad ja homoseksuaalsed inimesed. Teise maailmasõja ajal lisandusid vangid teistest riikidest.
Buchenwaldi koonduslaagris oli tegutsemisaja jooksul kokku ligi 250 000 vangi. Koonduslaagris suri rohkem kui 56 000 vangi, sealhulgas 15 000 NSV Liidu vabariikide elanikku, 7000 poolakat, 6000 ungarlast, 3000 prantslast ja ligi 5000 26 eri rahvusest inimest. Juutidest vange suri kokku ligi 11 800.[1]Koonduslaagris hoiti vangis ka rumeenlasi. Vangide hulgas oli poliitiliste vaadete tõttu tagakiusatute (eelkõige kommunistide ja sotsiaaldemokraatide) arv suur, kuid palju oli ka usu (nt Jehoova tunnistajad) ja homoseksuaalsuse tõttu vangistatuid. Seni on nimeliselt kindlaks tehtud 36 000 ohvrit[2].
Buchenwaldi koonduslaagri meesvangid töötasid kohalikes relvavabrikutes.
Registreeritud meesvangide kohta on saadaval ka ametlik statistika.[3]
| Aasta | KZ Bu registreeritud surmajuhtumid (meesvangid) | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Vastu võetud | Surnud | Vabastatud / üle viidud | Aasta keskmine vangide arv läbilõikes | Laagriseis aasta lõpul | |
| 1937 | 2912 | 48 | 303 | 2200 | 2561 |
| 1938 | 20 122 | 771 | 10 884 | 7420 | 11 028 |
| 1939 | 9553 | 1235 | 7539 | 8390 | 11 807 |
| 1940 | 2525 | 1772 | 5120 | 8290 | 7440 |
| 1941 | 5890 | 1522 | 3897 | 7730 | 7911 |
| 1942 | 14 111 | 2898 | 9607 | 8784 | 9517 |
| 1943 | 42 177 | 3516 | 10 859 | 20 414 | 37 319 |
| 1944 | 97 867 | 8644 | 63 494 | 58 334 | 63 048 |
| 31. märts 1945 | 43 823 | 13 056 | 13 379 | 82 322 | 80 436 |
| Kokku | 238 980 | 33 462 | |||
Naisvangid
Buchenwaldi koonduslaagris oli esialgu 200–1000 naisvangi. 1941. aastal tulid koonduslaagrisse bordelli 20 poliitilist naisvangi Ravensbrücki koonduslaagrist ja kaks SS-vangivalvurit. Edaspidi viidi naisvange teistest koonduslaagritest Buchenwaldi aastatel 1944 ja 1945, näiteks Auschwitzi, Ravensbrücki ja Bergen-Belseni koonduslaagrist. Enamik neist olid juudid ja nad paigutati barakki, mida juhatas SS plokiliider (sks Blockführerin) Franziska Hoengesberg (6. veebruar 1900).
28 naislaagris (sks Frauenaußenlagern) hoiti vangistuses ligi 27 000 naist, neist 335 suri. Ligi 8000 Buchenwaldi mitteregistreeritud nõukogude sõjavangi lasti maha ja 1100 inimest poodi krematooriumis. Neile lisanduvad veel teistel põhjustel surnud vangid.
Vangid valdkonniti (osaline)
- Kirjanikud ja ajakirjanikud
- Jean Améry
- Bruno Apitz
- Emil Carlebach
- Ernst Cramer
- Hasso Grabner
- Bruno Heilig
- Heinrich Eduard Jacob
- Benedikt Kautsky
- Anton Klotz
- Imre Kertész
- Eugen Kogon
- Jonas Kreppel
- Jacques Lusseyran
- Ferdinand Peroutka
- Jorge Semprún
- Jura Soyfer
- Ernst Spitz
- Fred Wander
- Ernst Wiechert
- Elie Wiesel
...Mall:DEref
Sunnilisa
SS-laste meelelahutuseks oli koonduslaagrites tavaks, et vangid pidid laulma rahva- või marsilaule. Buchenwaldi koonduslaagris oli igapäevase rivistuse ajal SS-laste poolt armastatud lauluks "Steht ein Dörflein mitten im Walde" (Arno Holzi luuletuse "So einer war auch er" baasil).
Vangilaagri juht (sks Schutzhaftlager-Führer) Arthur Rödl nõudis 1938. aasta lõpus, et vangid kirjutaksid ühe laagrilaulu. Lühikese aja jooksul kirjutasid ja viisistasid austerlastest vangid Fritz Löhner-Beda ja Hermann Leopoldi "Buchenwaldlied".
Liitlasväed saabusid koonduslaagrisse 1945. aastal.
Komandandid ja personal
Koonduslaagri esimene komandant oli Karl Otto Koch, kes juhtis koonduslaagrit aastatel 1937–1941. Tema abikaasat Ilse Kochi (Margarete Ilse Köhler; 22. september 1906 – 1. september 1967) tunti erilise julmuse poolest vangide suhtes, seetõttu kutsuti teda Buchenwaldi nõiaks (sks Die Hexe von Buchenwald).
Buchenwald NSV Liidu vangilaagrina
Aastail 1945–1950 paigutas NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat laagrisse saksa vange.
Muuseumina
Tänapäeval tegutseb kunagise laagri alal muuseum püsiekspositsiooniga.
