Sloveenia

Sloveenia on unitaarne parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb kahest kojast: alamkotta valitakse otse proportsionaalse süsteemi järgi 88 saadikut, kellele lisanduvad ühemandaadilistes ringkondades valitud ungari ja itaalia vähemuse esindajad. Valimiskünniseks on 4%, volitused kestavad normaaloludes 4 aastat.

Sloveenia Riiginõukogu koostatakse omapärasel korporatiivse esindatuse põhimõttel. Sinna kuulub 40 inimest, kes valitakse:

• tööandjate poolt – 4 esindajat
• töövõtjate poolt – 4 esindajat
• talupidajate, kaupmeeste ja vabakutseliste poolt – 4 esindajat
• "mittemajanduslike" tegevusalade poolt – 6 esindajat
• regioonidest – 22 esindajat

Selle koja liikmete volituste pikkus on 5 aastat.

Sloveenia president valitakse otse, kuid täita on tal peamiselt vaid esindusroll. Volituste tähtaeg on viis aastat.

Vaata ka: Sloveenia riigipeade loend

Riigivalitsemine

Valimised

Enne iseseisvumist, 1990. aasta Sloveenia parlamendivalimised

Pärast iseseisvumist: 1992. aasta, 1996. aasta, 2000. aasta, 2004. aasta, 2008. aasta, 2011. aasta, 2014. aasta ja 2018. aasta Sloveenia parlamendivalimised.

Valitsused

Alates iseseisvumisprotsesist on Sloveeniat juhtinud Alojz Peterle valitsus (1990–1992), Janez Drnovšeki esimene valitsus (1992–1993), Janez Drnovšeki teine valitsus (1993–1997), Janez Drnovšeki kolmas valitsus (1997–2000), Andrej Bajuki valitsus (2000), Janez Drnovšeki neljas valitsus (2000–2002), Anton Ropi valitsus (2002–2004), Janez Janša esimene valitsus (2004–2008), Janez Janša teine valitsus (2012–2013), Alenka Bratušeki valitsus (2013–2014), Miro Cerari valitsus (2014–2018), Marjan Šareci valitsus (2018–2020) ja alates 2020. aastast Janez Janša kolmas valitsus.

Haldusjaotus

Ametlikult on Sloveenia jagatud 212 vallaks (neist 12 on linnavallad).

Sloveenia statistilised piirkonnad on 12 haldusüksust, mis loodi 2000. aastal juriidilistel ja statistilistel eesmärkidel.

 Pikemalt artiklis Sloveenia ajalugu

Sloveenia on olnud Rooma riigi, Karantaania vürstiriigi, Saksa-Rooma riigi, Austria-Ungari, Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigi, Jugoslaavia Kuningriigi ja lõpuks Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi osa.

23. detsembril 1990 hääletas üle 88% valijaskonnast iseseisva ja sõltumatu Sloveenia poolt. 25. juunil 1991 sai Sloveenia vajalike õiguslike dokumentide vastuvõtmise järel iseseisvaks, mispeale järgmisel päeval tungisid riiki Jugoslaavia väed. Järgnes 10-päevane sõda, mille käigus langes 18 ja sai haavata 182 Sloveenia võitlejat. Jugoslaavlasi langes 44, haavata sai 146 ning vangi võeti 4944. Lisaks hukkus 12 teiste riikide esindajat, peamiselt ajakirjanikud ja Bulgaaria veoautojuhid. 2. juulil tegi Sloveenia relvarahuettepaneku. 7. juulil allkirjastati Brijuni lepe, rakendus relvarahu ja kolmekuuline ooteaeg Sloveenia iseseisvuse jõustumiseni. Sloveenia lubas Jugoslaavia vägedel taganeda kasarmutesse ja lahkuda Horvaatiasse. 26. oktoobril 1991 lahkusid Sloveeniast viimased Jugoslaavia väed.

1991. aasta detsembris võeti vastu uus põhiseadus ja 1992. aastal denatsionaliseerimise ja privatiseerimise seadused. Euroopa Liidu liikmed tunnustasid Sloveeniat iseseisva riigina 15. jaanuaril 1992. ÜRO liikmeks võeti Sloveenia 22. mail 1992.

• Sloveeni kirjandus
• Sloveenia muusika
• Sloveenia jalgpallikoondis
• PrvaLiga Telekom Slovenije
• Sloveenia meedia
• Sloveenid
• Sloveenia euromündid
• Adria Airways
• Sloveenia Istria
• Sloveenia Teaduste ja Kunstide Akadeemia
• Eesti-Sloveenia suhted
• 2020. aasta koroonapandeemia Sloveenias

• Slovenia.si. Your gateway to information on Slovenia.
• Government of the Republic of Slovenia
• Turism Sloveenia
• Sloveenia interaktiivne kaart
• InfoSlovenia.be