Hispaania haldusjaotus
Hispaania on halduslikult jaotatud autonoomseteks piirkondadeks, provintsideks ja valdadeks. Lisaks on igal autonoomsel piirkonnal õigus moodustada maakondi (comarcas).
1. järgu haldusüksused
Järgmises tabelis on toodud Hispaania autonoomsed piirkonnad ja autonoomsed linnad koos keskustega:
Ajalugu
197. aastal eKr, Rooma Impeeriumi okupatsiooni ajal, jagati Pürenee poolsaar kaheks poliitiliseks haldusüksuseks: Hispania Ulterior ja Hispania Citerior.
Pürenee poolsaare haldusjaotus I–III sajandini pKr
Bética
| Ladinakeelne nimi | Pealinn (lad) | Linn tänapäeval (hisp) |
|---|---|---|
| Astigitanus | Astigi | Écija |
| Cordubensis | Corduba | Córdoba |
| Gaditanus | Gadir | Cádiz |
| Hispalensis | Hispalis | Sevilla |
Pluss eritsoon Tarraconensise ja Astigitanuse vahel.
Tarragonense
| Ladinakeelne nimi | Pealinn (lad.) | Linn tänapäeval (hisp.) |
|---|---|---|
| Asturum | Asturica Augusta | Astorga |
| Braccarensis | Bracara Augusta | Bragança |
| Caesaraugustanus | Caesaraugusta | Zaragoza |
| Carthaginensis | Cartago Nova | Cartagéna |
| Cluniensis | Clunia | Coruña del Conde |
| Lucensis | Lucus Augusti | Lugo |
Lusitania
| Ladinakeelne nimi | Pealinn (lad.) | Linn tänapäeval (hisp.) |
|---|---|---|
| Emeritensis | Emerita Augusta | Mérida |
| Pacensis | Braccara | |
| Scalabitanus | Scalabis |
11. sajandi Hispaania poliitiline jaotus
- Kristlikud kuningriigid: Galicia, Astuuria, León, Castilla, Navarra, Aragón koos kahe krahvkonnaga: Sobrarbe ja Ribagorza ning Kataloonia krahvkonnad.
- Muladiidide taifad: Albarracín, Alpuente, Badajoz, Córdoba, Lérida, Mértola, Niebla, Santa María de Algarbe, Sevilla, Silves, Zaragoza ja Toledo
- Berberite taifad: Algeciras, Arcos, Carmona, Granada, Málaga, Morón ja Ronda
- Slavoonide (Eslavones) taifad: Almería, Denia, Tortosa ja Valencia
13. sajandi Hispaania haldusjaotus
13. sajandi Hispaania (välja arvatud iseseisvad kuningriigid-krahvkonnad: Aragón, Baleaari saared, Kataloonia ja Valencia) oli jagatud adelantamientodeks. See oli haldusüksus, mis on saanud nime kuberneri ehk adelantado järgi.
Adelantamientod: Andaluusia, Castilla, Cazorla, Galicia, León, Astuuria, Mayor de la Frontera ja Murcia.
Ainus adelantado, kes ei olnud ametisse nimetatud kuninga poolt, oli Cazorla adelantado. Tema nimetas ametisse Toledo peapiiskop.
16. sajandi Hispaania haldusjaotus
16. sajandil oli Hispaania territoorium jagatud esimest korda provintsideks. Provintside pealinnad olid "ciudades con voto en Cortes" ehk hääleõigusega linnad cortesis – Hispaania parlamendis.
Territoriaalne haldusjaotus oli järgmine:
- Aragóni kuningriik
- Kataloonia krahvkond
- Mallorca kuningriik
- Valencia kuningriik
- Kastiilia kuningriik:
Provintsid:
- Navarra kuningriik
- Baskimaa kolm provintsi: Álava, Guipúzcoa ja Vizcaya
- Ávila, Burgose, Córdoba, Cuenca, Granada (lisandus 1506), Guadalajara, Jaén, Kanaari saared, León, Madrid, Murcia, Salamanca, Segovia, Sevilla, Soria, Zamora, Toledo ja Valladolid. 13. oktoobril 1613 lisandus cortesi uus linn Santiago de Compostela uue provintsi Galicia pealinnana (varem oli Galicia ala Zamora provintsi koosseisus) ning 1650. aastal lisandusid cortesi linnad Ciudad Real ja Palencia koos provintsidega.
Hispaania piirkondade tunnustähised autotranspordis (ka digitaalsetel tahhograafidel)
- AN - Andaluusia
- AR - Aragon
- AST - Astuuria
- C - Kantaabria
- CAT - Kataloonia
- CL - Kastiilia-Leon
- CM - Kastiilia-La Mancha
- CV - Valentsia
- EXT - Ekstremaduura
- G - Galiitsia
- IB - Baleaari saared
- IC - Kanaari saared
- LR - La Rioja
- M - Madriid
- MU - Murcia
- NA - Navarra
- PV - Baskimaa[1]