Astuuria

Kogu piirkonnas on mereline kliima, mis erineb järsult Kesk- ja Lõuna-Hispaania palavast ja kuivast kliimast. Kantaabria mäed lahutavad Astuuriat kuiva kliimaga Mesetast.

Astuuria taimkate on palju rohelisem kui Kesk-Hispaanias, mistõttu seda kutsutakse ka Roheliseks Hispaaniaks (España Verde). Astuuria rannik on Costa Verde.^[2]

Kantaabria mäed moodustavad Astuuria loodusliku piiri Leóni provintsiga.^[2] Nende idaosas tõuseb aheliku Picos de Europa kõrgeim tipp Torre Cerredo 2648 m kõrgusele.^[2] Kahe provintsi piiri lääneosas on 2417 m kõrgune Ubina mägi.^[2] Need ongi Astuuria kõrgeimad tipud ning Torre Cerredo on ühtlasi Castilla y Leóni kõrgeim tipp.^[2] Mägedes on mitu rahvusparki. Kõige kõrgemad mäed on oktoobrist maini lumega kaetud. Merepinna tasemel üldjuhul lund ei saja.

Astuuria rannajoon on pikk. Seal on palju randu, mis tavaliselt on liivased, puhtad ja ääristatud kõrgete kaljudega. Pole haruldane, et nende kaljude otsas karjatatakse kariloomi.

Kliima

Astuuria aasta keskmine temperatuur on +12,7 °C, jaanuaris +7,7 °C, augustis +18,4 °C.^[3]

Aastas sajab keskmiselt 971 mm, sealhulgas jaanuaris 92 mm ja augustis 50 mm sademeid. Aastas paistab päike keskmiselt 1686 tundi, sealhulgas jaanuaris 114 ja augustis 172 tundi.^[3]

Astuurias elasid juba Homo erectus, neandertallased ja kromanjoonlased. Nooremast paleoliitikumist pärineb Ida-Astuurias kaljujooniseid. Pronksiajal rajati megaliite ja kääpaid. Rauaajal elasid Astuurias keldid, täpsemalt nende hulka kuuluvad astuurid, kellelt pärinevad paljud Astuuria kohanimed, eriti jõgede ja mägede nimed. Astuurid rajasid kõikjal piirkonnas kindlustatud mägilinnu.

Rooma riik vallutas Astuuria Augustuse ajal 29–19 eKr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud allikad Astuuria kohta. 6. sajandil hõivasid selle piirkonna sueebid ja läänegoodid.

8. sajandil lõppes Astuurias mauride vallutus. Mägist Astuuriat ei olnud kerge vallutada ja Astuuria jäi araablaste valdusse rohkem nimeliselt kui sisuliselt. Põgenenud kristlased organiseerisid mägedes vastupanuliikumise ja 722 kuulutati välja Astuuria kuningriik, millest sai alguse Hispaania tagasivallutus kristlastele ehk rekonkista.

10. sajandil asendas Astuuria kuningriigi Leóni kuningriik, mis integreeriti hiljem Hispaania kuningriiki. Alates 1388 kannab Hispaania troonipärija Astuuria vürsti tiitlit.

18. sajandil oli Astuuria Hispaania valgustusliikumise keskus. Tööstusrevolutsioon jõudis Astuuriasse pärast 1830. aastat, mil seal avastati kivisöe- ja rauamaagimaardlad ning need võeti kasutusele.

Samal ajal algas massiline emigratsioon Astuuriast. Kõige rohkem koliti Argentinasse, Uruguaysse, Puerto Ricosse, Kuubale ja Mehhikosse. Osa välismaal rikkaks saanud inimesi pöördus kodumaale tagasi ja neid hakati indiaanlasteks nimetama. Nende rajatud on paljud uhked villad Astuurias ning nende rahaga on asutatud hulk kultuuriasutusi, näiteks tasuta koole ja avalikke raamatukogusid.

Astuurial oli tähtis osa sündmustes, mis viisid Hispaania kodusõjani. 6.–22. septembril 1937 toimus Astuuria mägede üliraskel maastikul El Mazuco lahing, milles 33 000-meheline natsionalistide vägi suutis võita ligi 5000-mehelise vabariiklaste väe. Astuuria oli vabariiklaste kants ning sellepärast laskis Franco võimule saades Astuuria ümber nimetada: see kandis alates 1936. aastast kuni Franco surmani 1975 Oviedo provintsi nime. Nimi "Astuuria" taastati 1977. aastal pärast demokraatliku riigikorra taastamist.

30. detsembril 1981 sai Astuuria autonoomseks piirkonnaks. Autonoomsete piirkondade loomist võimaldas 1978 vastu võetud uus Hispaania põhiseadus. Juba 1978. aastal valiti esimene Astuuria piirkonnanõukogu president ja 11. jaanuaril 1982 nimetati see ametikoht ümber Astuuria presidendiks.

Astuuria jaguneb 78 vallaks (hispaania keeles concejo 'nõukogu').

Astuuria autonoomiastatuudi järgi võib need ühendada maakondadeks (hispaania keeles comarca, astuuria keeles cotarru), kuid seda protsessi pole veel lõpule viidud. Alles määrusega 11/91 24. jaanuarist 1991 on kehtestatud 8 piirkonda ehk territoriaalse planeerimise ala,^[4] mis ei ole rangelt ametlikud maakonnad, vaid üksnes süsteem valdade andmete ühtlustamiseks Astuuria statistikas.^[5]

Kohturingkondi on 18.

Maakonnad

Maakond	Vallad
Avilési maakond	Avilés, Candamo vald, Castrillóni vald, Corvera vald, Cudillero vald, Gozóni vald, Illase vald, Muros de Nalóni vald, Pravia vald, Soto del Barco vald
Caudali maakond	Alleri vald, Lena vald, Mierese vald
Eo-Navia maakond	Boali vald, Castropoli vald, Coaña vald, El Franco vald, Grandas de Salime vald, Illano vald, Navia vald, Pesozi vald, San Martín de Oscose vald, Santa Eulalia de Oscose vald, San Tirso de Abrese vald, Tapia de Casariego vald, Taramundi vald, Vegadeo vald, Villanueva de Oscose vald, Villayóni vald
Gijóni maakond	Carreño vald, Gijón, Villaviciosa vald
Nalóni maakond	Caso vald, Langreo, Laviana vald, San Martín del Rey Aurelio vald, Sobrescobio vald
Narcea maakond	Allande vald, Cangas del Narcea vald, Degaña vald, Ibiase vald, Tineo vald
Oriente maakond	Amieva vald, Cabralese vald, Cangas de Onísi vald, Caravia vald, Colunga vald, Llanes, Onísi vald, Parrese vald, Peñamellera Alta vald, Peñamellera Baja vald, Piloña vald, Ponga vald, Ribadesella vald, Ribadedeva vald
Oviedo maakond	Belmonte de Miranda vald, Bimenese vald, Cabranese vald, Grado vald, Llanera vald, Morcíni vald, Nava vald, Noreña vald, Oviedo, Proaza vald, Quirósi vald, Las Reguerase vald, Ribera de Arriba vald, Riosa vald, Sariego vald, Santo Adriano vald, Salase vald, Siero vald, Somiedo vald, Teverga vald, Yernes y Tameza vald

Vallad

Astuuria rahvastik on koondunud piirkonna keskosa orgudesse ja rannikule. Mäed on hõredalt asustatud.

Keeled

Ametlik keel on hispaania keel. Kohalik astuuria keel ei ole ametlik, kuid on Astuuria autonoomiastatuudi järgi erilise kaitse all. Piirkonna lääneserval Galicia piiri ääres kõneldakse galeegi keelt.

Linnad

Astuuria suurimad linnad on sadamalinn Gijón (astuuria keeles Xixón) 274 037 elanikku; siin ja edaspidi 1. jaanuari 2007 seisuga, pealinn Oviedo (astuuria keeles Uviéu, mõlemad ladina nimest Ovetum) 216 607 elanikuga ja tööstuslinn Avilés 83 320 elanikuga.

Suurimad vallad

(1. jaanuar 2005)

Sajandeid olid peamised tegevusalad Astuurias põllumajandus ja kalapüük. Levinud oli piima ja piimasaaduste tootmine, mis elas 1960. aastatel läbi hüppelise tõusu.

1830. aastatel algas Astuurias kivisöe kaevandamine ja terase tootmine. Astuuriast sai Hispaania terasetööstuse keskus. Tänapäeval on terasetööstus languses ja kivisöemaardlad ammendumas.

Pärast Hispaania astumist Euroopa Liitu 1986 on liidu rahaga rajatud palju maanteid ja muid infrastruktuure.

2008. aastal oli Astuuria kogutoodang inimese kohta 22 640 eurot, mis on 90,2% Euroopa Liidu keskmisest (25 100 eurot). See andis Hispaania provintside seas 12. koha. See oli suur langus võrreldes paari-kolmekümne aasta taguse ajaga, mil Astuuria oli Lõuna-Euroopa üks rikkamaid piirkondi. Töötus oli 8,43%, mis oli nii Hispaania kui ka Euroopa Liidu keskmisest väiksem.