Kips

Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.

Kips
Omadused
Keemiline valem	CaSO4·2H2O
Mineraaliklass	sulfaadid
Molekulmass	172,17
Värvus	valge, värvitu, hall, kollane, pruun, sinakas, punakas
Tihedus	2,31 g/cm³
Kõvadus	2 (etalonmineraal)
Lõhenevus	hea
Süngoonia	monokliinne
Punktigrupp	monokliinne prismaline
Kriips	valge
Kaksistumine	tavaline
Murdepind	kiudjas
Läige	klaasi
Kristallooptilised omadused
Optiline telg	kaheteljeline
Optiline märk	positiivne
Kaksik­murdumine	0,010
Reljeef	madal
Pleokroism	puudub
Interferents­värvused	esimest järku valge ja hall
2V	58°
nα	1,519...1,521
nβ	1,522...1,526
nγ	1,529...1,531

Keemiline valem: CaSO₄·2H₂O.

Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga.

Kips on mineraalina suhteliselt pehme (kõvadus Mohsi astmikul 2). Erikaal 2,3; klaasiläige. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massiivsena, kristallidena (monokliinne süngoonia) või kiudja agregaadina.

Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma. Kips võib moodustuda ka vulkaanilistes piirkondades, kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lubjakiviga. Samuti võib kips moodustuda lõhedes, kus püriidi oksüdatsiooni teel vabanenud väävel moodustab väävelhappe, mis reageerib lubjakivist ümbriskivimiga. Kips moodustub ka anhüdriidi hüdratatsioonil.

Kipsi erimite seas on alabaster ja seleniit.

Puhast, hüdraatumata kaltsiumsulfaati nimetatakse anhüdriidiks.

Eestile lähimad kipsileiukohad asuvad Petserimaal Irboska lähedal.^[1]