Korea nulg

Korea nulg on suhteliselt madal. Ta kasvab kõigest 8–12 (18) m kõrguseks, kasv on aeglane, 10–15 cm aastas. Tema levila ulatub mägedes kuni metsapiirini ja metsapiiril võib korea nulg olla mitte puu-, vaid põõsakujuline. Tüve läbimõõt on kuni 0,7 m. Puukoor on sile, hallikaspruun ja vaigumullidega. Puu eluiga on 100–150 (250) aastat.

Võra on noorelt keskmise tihedusega, vanemas eas tihedam, laikoonusjas, veidi ebakorrapärane.

Okkad on tömbid, 1–2 cm pikkused, lamedad, 2–5 mm laiad ja 0,5 mm paksud, kerge sälguga otsast, pealt läikivad ja tumerohelised, all kaks sinakasvalget õhulõheriba. Okkad paiknevad võrsel spiraalselt, aga on oma alusel käändunud, nii et nad on kas võrse peal või küljel ning üksnes väga harva all. Okkad ei ole teravad.

Noored pungad on kollakad, karvakestega kaetud, hiljem punakad, kaetud heleda vaiguga. Emasõite pungad on koonilised, pikkus kuni 7 mm, asuvad viimase aasta võrse tipus. Isasõite pungad on keraja kujuga, pikkus 4–5 mm, asuvad tihedalt piki võrset okaste vahel.^[3]

Nuluõied on ühesoolised, aga puud ise on kahekojalised, nii et samal puul leidub nii isas- kui emasõisi. Isasõied on peidus okaste vahel, nad on ümarad ja 4–5 mm läbimõõdus, pärast avanemist umbes 1 cm pikkused ja helekollased.

Käbid on silindrikujulised, 4–7 cm pikkused ja läbimõõduga 2–3 cm, noorelt purpurjad, valminult tumevioletsed kuni pruunid, tihti vaigused. Käbid kasvavad puu peal alati ülespoole. Käbikandvus algab varakult, valgusküllases kasvukohas 10–15 aasta vanuselt, kui puu on veel 1–2 m kõrge. Puu tolmleb mais. Käbid saavad küpseks 5-6 kuud pärast tolmlemist. Siis nad hakkavad lagunema ja puistavad oma seemned tuulde. Seemnetel on tiivakesed.

Korea nulg kasvab Korea poolsaare lõunaosa mägedes ja Cheju saarel Hallasani mäe nõlvadel, 1000–1800 m kõrgusel üle merepinna parasvöötme vihmametsades, kus on jahedad suved ja talvel paks lumikate. Ta kasvab koos järgmiste puuliikidega:

• ajaani kuusk (Picea jezoensis)
• korea seedermänd (Pinus koraiensis)
• ida-jugapuu (Taxus cuspidata)
• Sargenti kadakas (Juniperus chinensis var. sargentii)
• Maximowiczi kirsipuu (Prunus maximowiczii)
• kivikask (Betula ermanii)
• sahhalini pihlakas (Sorbus commixta)
• mandžuuria nulg (Abies holophylla).

Kõige paremini kasvab korea nulg valgustatud või kergelt varjulises paigas, mis on jahe ja niiske. Ta eelistab happelisi või nõrgalt aluselisi toitaineterikkaid liivsavi- või savimuldasid. Kasvukoht peaks olema tuule eest kaitstud.

Korea nulg toodi Euroopasse esimest korda 1908. Suurbritanniasse jõudis ta 1913. Kuid teaduslikult kirjeldas teda esimesena alles Ernest Henry Wilson aastal 1920.

Väikesekasvulist korea nulgu kasvatatakse eelkõige ilupuuna aedades. Puu on aeglase kasvuga, väikeste mõõtmetega, varajase käbikandvusega ja okkad on altpoolt lumivalged. Siiski on kultiveeritud puude eluiga üsna lühike, kuni 80 aastat. Puust on aretatud ka palju kultivare, millest ilusamad on erakordselt valgete okastega (nimetused algavad sõnadega Silber või Silver).^[3]

Kuigi Korea nulg on üks kõige hiljem meile jõudnud nulge, siis praeguseks on temast saanud populaarne koduaias kasvatatav puu tänu väikesele kasvule ja ilusatele käbidele. Varajase puhkemise tõttu võivad hilised kevadkülmad võrseid kahjustada. Samuti võib intensiivne päikesekiirgus varakevadel okkaid kahjustada. Talvel talub puu külma kuni –25...–35 °C. Kõige vanemad korea nulud kasvavad meil Tallinna botaanikaaias, Luua arboreetumis ja Järvseljal Agali arboreetumis.^[3] Eestis kasvavatele nulgudele kipuvad liiga tegema villtäi ja must pahktäi.

• 
  Tüvi
• 
  Okkad ja käbid
• 
  Isasõisikud enne tolmlemist
• 
  Käbi ja seemned

• Asianinfo: "Korean Wildlife"
• Alan Mitchell, "A Field Guide to the Trees of Britain and Northern Europe", 1974.

• Korea nulg andmebaasis eElurikkus
• Gymnosperm Database: Abies koreana